Don't forget to breathe...

2011-08-07T07:57:00.000-07:00

Öäöäöää. Musi on maal ja mul on nii kuradi igav.

2011-08-06T07:42:00.000-07:00

Ja ongi põhimõtteliselt suvi läbi. Olen jah natuke negatiivne, peaaegu kuu aega veel jäänud. Aga ikkagi. Ilmad hakkavad ju juba jahedamaks minema, vähemalt minu arust. Päevitamisest ei tule ka enam eriti midagi välja. Ja 29ndal augustil on juba esimene koolipäev. Isegi natuke ootan juba.

Räägiks Pärnu-tripist siis. Pole viitsinud vahepeal lihtsalt ennast kätte võtta ja kirjutada. Ja ega muud põnevat lähiajal väga toimunud ka pole. Igatahes...nädal aega olime Kristiga Pärnus tädi pool. Lootsime täiega, et saame rannast ennast pruuniks kõrvetada ja pidu ja möllu jne. Reaalsus oli muidugi hoopis teine. Bussiga startisime esmaspäeva pärastlõunal ja ilm oli super, päike paistis jne. Bussisõiduks muidugi mitte just kõige parem, aga konditsioneer oli suht okei ja päris ära ei sulanud. Ja mida me ei osanud oodatagi - teisipäev ja kolmapäev olid ikka täiesti pilves. polnud lootustki randa saada. Niisama ujuma minna üritasime ka, aga kuna päikest polnud, siis oli vesi ka ikka parajalt külm.

Seega siis 2 päeva kolasime kaubamajades ja poodides, ja jalutasime niisama mööda linna. Mingi õhtu oli kell suht palju ja mõtlesime ka, et lähme jalutame niisama, lõpuks jõudsime päris ranna lõppu välja ja läksime muuli peale. Päris lõpuni ei viitsinud minna, kivid olid suured ja libedad. Aga mõnus oli ikkagi. Ja siis jalutasime pimedas mööda randa kodu poole tagasi. Aa, ja BRAVO BURKS on ülisuper koht. Mingi Jõgeva Amandaga ei anna võrreldagi, kuigi hinnad on enamasti samast klassist. Jubedalt head asjad. Sai neid isegi võibolla liiga palju söödud.

Neljapäev ja reede olid siiski super. Päike paistis, ilm oli kuum ja mereääres oli väga mõnus. Peesitasime mitu tundi ja olime suht pruunid ka ( õnnelikud selle üle sinnamaani, kuni nägime kedagi vääääga pruuni, 3x pruunimat kui meie. Siis tundsime ennast suht valgena veel:D ) Ja vesi oli ka soe, mere kohta. Alguses oli hullult külm, aga 2 ja 3 kord ujuma minnes oli ikka päris soe juba. Tädi muidugi nuumas meid iga kord kui rannast koju läksime, tegi süüa täiega ja sundis meid kõhtusid punni sööma.

Pidude ja möllude kohapealt niipalju, et huvitav kogemus oli nt see, et nägime, kuidas Pärnu jõukamad noored õhtuti aega veedavad. Kata ja Kadiga hängisime mingil õhtul linnas, olime ka ägedad ja sõitsime Kadi uue ilusa bemmiga. Igatahes, rannas said nad kokku mingite sõpradega ja siis ma vaatasin, suu suht imestusest lahti, et kuidas kutid oma LEXUSEGA mööda parklat ringi rallivad ja autot lõhuvad. Meil siin tehakse selliseid asju vanade roostetavate mossedega vms. Nagu watta...? Ja klubisse jõudsime ka. Sugaris käisime neljapäeva õhtul. Koht oli iseenesest lahe, suur väliterrass ja värki. Aga ega sellest pidutsemisest midagi erilist välja ei tule, kui esiteks: klubi on puupüsti inimesi täis, kellest enamus on välismaalased (loe:soomlased), ja teiseks: ega ei ole väga peotuju ja energiat selleks, kui sa oled just 5 tundi kuuma päikese käes rannas olnud ja väljas on nagu saunas.

Noo igatahes laupäeva hommikul pidasime plaani, et kas minna koju või ei. Olenes kõik ilmast, et kui on pilves, siis sõidame koju, ja kui on selge,siis lähme randa ja sõidame koju alles õhtul. Aga hommikul rõdult vaadates oli taevas selline suht kahtlane, pooleldi pilves ja pooleldi paistis päike. Seega nädalast juba suht väsinud, läksime kella 12se bussi peale. Buss muidugi loksus 3.5h (otse Jõgevale bussi ei läinud, v.a 7.30 hommikul, seega pidime sõitma Tartusse ja sealt edaso koju) + veel tund aega Tartust Jõgevale. Seega suht jube. Ja miskipärast oli bussis siis poole palavam kui esmaspäeval Pärnusse sõites.

Arvestades kõiki asju, siis äge oli ikkagi. Sai natuke puhata ja natuke Pärnu linna uudistada, ja ikka parem kui kogu aeg kodus passida. Ema küsib vahest, et miks sa kodus üldse olla ei taha. No tahan ikka, kodu on ju see kõige parem koht, aga no ei saa ju nii, et istud 24/7 kodus, eriti suvel. Küll talvel külmaga on aega siin kodus toas ka istuda.

Jõgeva on üldse üks imelik koht. Ma ei saa aru, miks ei saja siin vihma??? Muld on kuiv nagu tuhk, kartulid on pisikesed nagu mingid herneterad, lilled kõik kuivavad ja näevad välja nagu rootsud, aias on muru tõesti pruuniks ära kõrbenud...Lootust siiski on, ma küll vahest tahaks ühte suurt ka tugevat paduvihma, võiks kohe terve päev otsa sadada.

Ja varsti hakkab kool, ja siis on juba sügis, ja siis peab talveriideid hakkama välja otsima. Tegelikult ongi nii, et ega väga midagi oodata enam ei olegi. Ainult kooli. August on tavaliselt (vähemalt minu jaoks) selline igav ja tavaline kuu, mis läheb palju kiiremini kui teised. Paari asja võibolla siiski tahaks enne kooli algust. Nt Rauno sünna, järgmisel reedel. Ja siis tahame Priiduga Rootsi kruiisile ka minna kuskil augusti keskel. Vot seda tahaks. Pole nii ammu laevaga sõitnud, igatsen täiega. Ja pole suht kaua ka kuskil välismaal käinud. Kõik käivad kuskil, Itaalias, Inglismaal, Türgis...ma nagu täiega tahaks ka. Aga njah, ei ole midagi teha sinna hetkel.

Viimasel ajal on päris palju filme saadud ära vaadata. Kindlasti üks parimaid komöödiaid on Kick-ass. Hullult hea ikka. Ja Priidu (ning olen kuulnud ka, et väga paljude teiste lemmik) on nüüdest Limitless. Selle soovitan ka kindlalt ära vaadata.

2011-07-17T09:58:00.000-07:00

Mul on väga kahtlased jalad. Absoluutselt kõik jalatsid hõõruvad ja nüüd käin ringi, jalad mingi viinakompressiga sissemähitud. No fakk.

Anywayz, varsti peaks kotti hakkama pakkima. Pärnusse! Suht ulme on 3.5 tundi tegelikult bussiga loksuda, lubas kuuma ilma ka. Kui viitsin, siis hommikul hüppan raamatukogust läbi, võtan mõne huvitava raamatu.

Ja ma käisin täna Potteri viimast filmi vaatamas. Film oli super nagu tavaliselt. Aga noh, mõtlesin küll, et oleks palju parem vaadata, kui raamat nii detailselt peas ei oleks. Jubedalt häirisid sellised kohad, et raamatus ühtemoodi, filmis hoooopis teistmoodi. Vahepeal Kristiga kommenteerisime kõva häälega, et no mida, ei olnud ju nii! Aga kõige parem kild oli siis, kui peaaegu lõpus oli teatud stseen Dumbledorega, Kristi sosistab mulle: "Gandalf the White!!" Ja siis naersime 5min järjest, teised vaatasid imelikult:D Kahju, et rohkem ei tule Pottereid:(:(:(

Ja...lähen teen midagi tarka nüüd. Vaatan True Bloodi uut osa äkki...:)

Something different

2011-07-15T00:25:00.001-07:00

Nojah siis. Blogi eilsest alates kinnine. Mis mul ikka muud üle jääb, kui mingid tropid kukuvad vinguma mu postituste pärast. Aga kas pole see mitte kuskil kirjas, et igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust? Ja mu viimases postituses polnud mainitud mitte ühtegi nime. Seega käige perse!

Igatahes, kes veel ei tea: mu naabrid lasevad oma suure koera tänavale lahti (ps! KOER ON KURI!) ja kui ma neile ütlen, et ma ei saa oma koeraga enam jalutamas käia selle pärast, siis oleksin nagu mina midagi valesti teinud. "Kuidas sa julged mulle niimoodi öelda..." No c´mon, inimesed. Kas olen tõesti mina see, kellele on vaja psühhiaatri nõustamist? Ma ei saa aru, kuidas need inimesed niii haige mõtlemisega on, et nende arvates on see jumala normaalne, mis nad teevad? Nagu mis mõttes?? See pole ju aus nende suhtes, kelle koerad on ilusti aias või siis jalutatakse nendega RIHMAGA tänaval. Täiesti DEBIILID. Ja nüüd on mingi hullem jama, sest ma kirjutasin blogis, et "mõned inimesed on debiilid". like I said, no names. Seega mis mõte blogil üldse siis on, kui midagi kirjutada ei saa? Kus läheb piir, et seda tohib kirjutada ja seda enam ei tohi? No on ikka pask...

Priit ütles eile, et kirjutaks asfaldile suurelt kriidiga: * * * * * on munnid!! :D Tegi vähemalt tuju heaks, et keegi on minuga samal arvamusel. Aga seda jama poleks ka vaja. Tõestada ei saa, et meie kirjutasime, aga see oleks ilmselge ju:P

Ma üldse imestan, et keegi viitsib mu virisemist ja halamist lugeda. Ja et mina viitsin seda kirjutada. Aga...kuidagi hakkab natuke parem siiski, kui kõik selle jama üles kirjutan, nagu läheb kergemaks. Enne, kui blogi oli avalik, siis nagu oli ikka, et päris kõike ei kirjutanud, igaks juhuks, kunagi ei või teada, et kes lugema juhtub. Mõtlen küll, et üritan nüüd veits avameelsemalt, aga see vana harjumus on ikka sees, seega võib veel veits aega minna.

Esmaspäeval lähen esialgsete plaanide kohaselt Pärnusse (L) Pole suht pikka aega käinud. Ja lubas soojaks minna järgmisel nädalal jälle, jess. Siis saab randa. Georg tuli Türgist ja hõiskas, et tema on pruunim kui mina, Seega ega ma ei saa siis alla jääda. Tagasi tulemist ei tea veel, eks vaatab, kuidas viitsib olla. Aga enne reedet kindlasti ei tule. Eks siis kirjutan jälle, mis ägedat Pärnus oli:)

2011-07-08T02:20:00.001-07:00

Enam poistega ujuma ei lähe. Eriti tore on istuda autos ja oodata, kui nad sääseparve keskel võrku mängivad...

2011-07-02T08:06:00.000-07:00

...ja ma eile virisesin, et väljas on HOT! Täna on veel hullem.
Eile sai väike Tartu trip tehtud. Polnudki ammu käinud. Igatahes, ükspäev mõtlesime Priiduga, et dvj, kinno! Transformerid 3 tuli alles välja. No 2 eelmist olid päris head, siis võiks vaadata. Priit ütles, et kui sitt on, siis saan peksa:D Aga lõpuks oli nii, et talle vist meeldis isegi rohkem kui mulle.
Film hakkas 21.45. Läksime õhtuse rongiga ja jooksime siis kiiresti koju, et enne kino veel süüa teha, spagette jne. Suht kiirustamiseks läks, aga jõudsime ilusti. Aga film oli hea. Võib-olla natuke liiga pikk. Kuigi see 2.5 tundi seal külmas kinosaalis istuda oli küll super mõnus, sest väljas oli nagu saunas.
Tartu on mõnus. Nii hea oli pärast filmi öösel kodu poole jalutada, istusime vahepeal ja vahtisime niisama Emajõge. Istumiseks oli tegelikult süüdi ka see, et ma panin jalga uued jalakad, mis olid täiega madalad ja suutsid mu jalad jubedalt katki hõõruda. Suht piin oli edasi-tagasi kodu ja linna vahet kõmpida. No kokkuvõttes siiski elasin üle.
Kõige toredam on praegu see, et mu musirullike-totuke on Jõgeval! Georg muidugi:) Ise jumala uhke, et läheb koos vanaemaga varsti Türki.Käisime enne Kristiga ujumas, siis natuke mossitas, et kaasa ei saanud, aga lubasin temaga homme minna. Oleks ometi homme natuke MitteNiiPalav ilm...

2011-07-01T02:26:00.000-07:00

Termomeeter näitab väljas hetkel 28 kraadi. Hull palavus ikka. Ja päikest tegelikul üldse ei ole, ainult pilved on taevas. Soe on muidu hea, aga praegu on selline "vastik" soe. Nagu õhku ei ole, hapnikupuudus, täielik saun. Eile mõtlesin korra, et päevitaks paar tundi, aga lihtsalt ei kannata.
Ja see UV pidi ka mingi rämedalt mürgine olema. Nojah, ega siis midagi, päevitada ei saa, siis jume kulub heledaks ja olengi suve lõpuks jälle valge:P
Õhtul lähen Tartusse, siis loodan, et on natuke jahedam. Muidu kärssame rongis päris ära...

2011-06-26T03:59:00.000-07:00

Mitu kuud sai oodatud seda jaanipäeva ja nüüd on ta läbi, ei teagi mis edasi teha. Plaane pole, midagi teha ka pole. Kui välja jätta see, et ma viimased 2 päeva olen hekki lõiganud. Käed rämedalt valutavad ja jalad on sitikad ära söönud:D Ja mingi asi ajab mind õues iga 5 minuti järel aevaastama. Kahtlane.

Jaaniläbust siis niipalju, et selline harju keskmine. Ei tea, kas asi oli inimestes endas või selles, et enamik oli just kuskilt lõpuläbult tulnud, igatahes oleks oodanud natuke rohkemat. Kuigi nalja sai kaa, loomulikult. Aga viriseda on ju alati parem, eks. Lõke polnud ka suurem asi. Kuna vihm oli kõik märjaks teinud. siis suur hunnik oksi alguses põles väikese leegiga ja pärast ainult tossas natuke. Hea seegi, et sellel õhtul vihma ei sadanud. Kõige mõnusam oli see, et pimedust oli ainult mingi 1-2 tundi kui sedagi, ja siis hakkas jälle valgeks minema. Kui koju jõudsin, siis istusime veel Priiduga maja ees ja vaatasime, et oooo, Päike tõuseb juba (kell oli umbes pool 4 siis.)

Aga suve osas pean hakkama mõtlema, et mida teha. Tervelt 2 kuud veel aega. Võiks soojaks tagasi minna juba, siis saaks vähemalt paar tundi päevas päevitamisele kulutada. Hetkel sisustab enamust mu vabast ajast Chuck. Jube hea sari, ma suht sõltuvuses sellest:D

2011-06-11T00:25:00.001-07:00

Sain oma läppari kätte! Wiiii!:D

Heat is melting me

2011-06-10T01:19:00.000-07:00

Selline tunne, nagu oleksin või, mis päikese käes üles sulab. Nii palav on lihtsalt. Toas pole ka enam varju, istun nagu saunas. Igal pool soovitatakse, et jooge midagi sooja, et see jahutab paremini kui külm jook. Tegin siis tassi cafe latte´t hommikul. Maitses küll hästi, aga iga lonksuga oleks keegi nagu leili juurde visanud. No ma ei saa aru, kas asi on minus või mis, aga mul hakkas 10 korda palavam kui enne:D

Eile käisime Kristiga Kuremaal rannas. Vee ääres on ikka kuidagi palju mõnusam päevitada kui kodus aias. Siin on vähe tuult ja lämbe, nagu õhupuudus tekiks ja päike kõrvetab ka kuidagi rohkem. Rannas aga on tuult rohkem ja ei põletaka nii hullusti, vähemalt minu arvates. Igatahes ära ei põlenud sugugi. Kui see kuumalaine hakkas, siis kärssasin aias päevitades ilusati ära ja ei pistnud oma nina mitu päeva õue päikese kätte.

Ja muidugi ujumas käisime ka ära. Esimest korda sel suvel siis. Ilmateates ütles küll, et Kuremaal oli eile vesi peaaegu 23 kraadi, aga tundus küll pigem 13:D Varbad said vette ära, siis oli küll tunne, et no way, edasi ei lähe ja kõik! Aga sundisin siiski Kristit ka edasi minema ja saime ära käidud, paar korda vee alla ja siis liiva peale tagasi. Hakkasin juba isegi lõpuks ära harjuma, aga siiski veel natuke külm, vähemalt minu jaoks. Kuigi lapsi oli vesi täis ja isegi päris pisikesed ei hoolinud külmast veest.

Ma natuke ootan tegelt vihma ka. Tänaseks lubas äikest, aga kes seda teab. Hetkel ei tundu küll, aga vihma oleks vaja. Meil kõik taimed ja muru kärssavad. olen tähele pannud, et päris paljud kastavad muru jne, aga no...vesi suht kallis ja ei hakkan raiskama selle peale, kuigi tahaks küll.

Jõgeva on ära tüüdanud juba natuke. Ma mõtlen seda kohta. Üksluine ja igav, midagi pole teha, kõik on juba tuttav ja läbikäidud. Pärnusse tahaks...(A)

2011-06-06T06:39:00.000-07:00

Jesss, done!
Ja saigi läbi see esimene ülikooliaasta...millegipärast kartsin hullemat...:) Oh, kui mõnus...
Kõik on nii super. Faking palav on ainult:D

Like!

2011-05-31T10:16:00.000-07:00

Suutsin siiski läbi suurte raskuste ennast blogisse vedada. Läpakas on siiani kutu ja vana arvuti jookseb iga 10 sekundi tagant pooleks tunniks kokku. Äge, eks:P

Igatahes...mul on suht suvi juba. Järgmisel esmaspäeval on viimane eksam maateaduses ja siis võib päriselt lebosse ära lasta. Ma olen tegelikult tubli olnud, kohe tore on seda öelda vahelduseks. Eksamitulemused on ju siiski paremad kui esimesel semestril. Eks see oli harjumise asi ka, ma arvan. Alguses oli kõik nii võõras ja...Üldse, ja ongi 2 aastat veel ainult jäänud! Selline tunne nagu alles kirjutasin ja halasin siin, et alles on september ja terve aasta veel ees ja kuna see ometi läbi saab. Naljakas.

Ja nii mõnus on olla. Kõik on rahulik ja pole mingeid probleeme. Nagu Peep ütles, et "ilus elu". Tõesti, hetkel on kõik nii hästi. Kool on kohe-kohe läbi, ilmad on päris head ja aina paremaks lähevad. Igatsen ainult natuke, musi on maal. Ja näen teda juba varsti(L)

2011-04-20T11:32:00.001-07:00

Heheheeee. Ja mul on läppar omadega õhtal. Viskas ükspäev pildi kotti ja enam tööle ei lähegi. Vot nii. Homme kupatan ta parandusse. Garantii küll on, aga aku jne sinna alla vist ei lähe ja ei tea siis mis saab. Öh.

Eile käis Peep külas. Paha. Alati kui käib, siis mul kõht silmini täis. Tegime makarone hakklihaga. Saatsime Peebu vahepeal poodi (kohvikoort ostma), tema tuli aga tagasi suure küpsisetordiga. Sööma läksime hoopiski rõdule, suht mõnus oli värskes õhus:D Ja pärast pugisime veel kooki ka, siis oli tunne nagu oleksin õhupall.

Igatahes praegu olen ma Jõgevaal. Vana arvuti on niiii jube, nagu kiviajast:D Liigub mingi iga 2min tagant veits edasi ja msn ei tööta üldse, bljäh.

Homme vaja autot pesta ja kummid ära vahetada ja ülevaatusel ka käia. Mmm...ei viitsi?
Ma üldse nii laisk viimasel ajal...kevad hakkas pähe.

2011-04-17T04:47:00.001-07:00

Nägin täna kollast liblikat:)

2011-04-10T23:42:00.001-07:00

Eile olin ma lihtsalt pahane. Aga nüüd lausa kisub nutuseks. Miks sa piinad mind?

2011-04-05T07:51:00.000-07:00

Aga mulle meeldib kevad(A)
Selline rõõmsameelsus hakkab vaikselt jälle sisse tulema, ma tunnen kohe, kuidas tahaks igasuguseid asju teha ja õues käia jne. Hoopis teistmoodi on olla ka, kui päike särab ja on soe, mitte pilves ja külm.
Läksin Kristiga tema kooli juurde kaasa, ega mul paremat nagunii teha ei ole:P Siis panin klapid kõrva ja jalutasin sealt kaugelt teisest linna otsast koju. Vot nii. Aga hea oli. Vahepeal istusin Kuperjanovi parki pingile ja lihtsalt peesitasin päikese käes, põsed läksid roosaks ja hea soe oli olla.

^_^

2011-04-05T02:13:00.000-07:00

Haha. Keskkonnaõpetus. Käisin semestri alguses esimeses loengus, oli niii igav, et siiamaani rohkem pole suutnud ennast kohale vedada. Ja täna olen tubli, tulen kohale...ja avastan, et mingite referaatide ettekandmine käib. Wat. Khm:D Naljakas. Eks ma pean õppejõult siis küsima loengu lõpus, et mis värk on:D Super küll, siuke veits mark olla. Ja see on ka eriti tore, et mu ees istub üks kutt, kelle erkroosad alukad ikka sitaks paistavad. Irw:D

Igatahes kool on mõttetu hetkel, ma üldse ei viitsi. Miks meil vaheaega ei võiks olla...?

Ma tean, et sa ei taha minuga suhelda, aga mina tahan. Võta block maha, eks.

2011-04-03T08:55:00.001-07:00

Täitsa mõnus kevad on õues. Lumi sulab nii, et kõik tänavad ujuvad. Jeje, võiks juba rutem sulada. Ja eriti meeldib, kui päike paistab, siis on hea soe.
Käisime täna Liinaga õues jalutamas. Pole teda ammu näinud ja rääkisime maast ja ilmast. Eriti mõnus oli, kui kõndisime mööda tänavat alla ja tundsime õhus grillilõhna! Kaifisime täiega. Tahaks ise ka jubaa. Aga siiski huvitav, et inimesed juba nii vara grillihooajaga pihta hakkasid. mõnus, mõnus.
Mul on akna all sellised toredad lillekesed, lumi on peal täiega paks ja nemad ikka pressivad ennast selle alt välja. Aga noh, aeg juba käes ka, aprill, lilled peaks juba ammu õitsema.

2011-04-03T01:20:00.000-07:00

A candle within me
A small flame burning,
Fueled by your eyes, your laughter, your astonishing smile.

2011-03-27T12:46:00.000-07:00

Lõikasin küüned lühikeseks, seega siis vahelduseks üks väike postitus ka.

Kui paar suht jubedat nädalat kõrvale jätta, siis on kõik enam-vähem hästi. Koolis eriti õppida ei ole, nagu tavaliselt, kuigi eksamid hakkavad juba vaikselt paistma. Meteoroloogias on reedel kontrolltöö, esimene sellel semestril üldse. Seega...ma pole jaanuari sessi lõpust mitte kui midagi õppinud. Veidike raske on uuesti ennast kätte võtta ja õppimisega tegeleda. Kuigi nagu mul midagi muud tähtsat teha on, peale niisama magamise ja vedelemise muidugi.

Peaaegu 2 nädalat olen haige olnud, õnneks ei ole enam palavikku, aga kes seda ka teab. Vähemalt ei ole kopsupõletikku, mida ma kahtlustasin. Hea seegi. Aga nohu tuli tagasi, ja ma ei imesta ka, sest reedel sai päris palju külmetatud.

Reedest siis. Käisime Tallinnas jalkat vaatamas. Eesti - Uruguay. Super oli tegelikult. Tsipakene oleks soojem olla, aga päris kringliks ka ei külmunud. Karjuda sai ikka palju ja kõvasti, eriti essa värava üle. Teist ma ei näinud, see tuli nii ootamatult, aga ma ei kurda, Priit ei näinud kumbagi, ei tea kus ta silmad olid, äkki Forlan´i kuldsed kiharad pimestasid:P Aga siiski super mäng.

Pärast läksime Iti (Priidu õe) poole, ta koer oli juba ja samas nunnu, ilastas mu pusa täis. Jõime teed ja nsm chill, teised oleks vist tahtnud veel üleval olla, aga ma suht telekat vaadates juba vajusin magama, nii väss kuidagi. Mingi 2 paiku üldsegi jäime magama ja 5.15 oli juba äratus, siis taksoga Baltasse ja 6.49 rongile. Hullult uni oli, aga rongis magamisest ei tulnud tegelt midagi välja, päike paistis silma kogu aeg ja värki. Koju jõudsin, siis mõtlesin, et ah ei maga, aga ikka paariks tunniks jäin. Böö.

Ajaah. Ma lõikasin juuksed maha. Tegelikult...oleks võinud veel lühemad olla, aga esimeseks šokiks siiski piisab. Üldiselt mulle meeldivad, aga vahest tuleb pubetuju, siis vihkan juba, siis kui nad ei hoia nii nagu vaja. Siis olen vihane ja kahetsen. Priit ei kommenteerinud, st siis et eelistab pikki juukseid. Aga noh, saab üle:D

Vist läheb kuidagi rahulikumaks nüüd. Kõik see värk. Pole mingeid plaane ega midagi, eks ma pean rohkem koolile ka keskenduma hakkama. 2 nädalat puudumist pole küll niii hull, kuid siiski pooltest asjadest ei tea ma tuhkagi. Aga nagu tavaliselt - hui viitsingi õppida. Pole enam püsivust. Mingi tunnikese suudan keskenduda ja siis jälle mõtted mai tea kus.

Ma üldse üritan ise ka enda jaoks elu rahulikumaks teha. Väldin suhtlemist keeruliste inimestega jne. Pole ju vaja. Pean nagu selgusele saama endas, keda mulle on vaja ja keda mitte. Mus isegi viimasel ajal raske olnud, tore kui mõned inimesed seda ei mõista. Mõelgu ise, et kas oli seda jama siis nüüd vaja korraldada. Ja siis olen mine süüdi, kuulen mai tea kust, et mida ma jälle teinud olen. Aga eks ikka olen mina ju alati see kurjajuur. Kui keegi mind vihkab, siis olen ma süüdi jah, ja järelikult olen siis ka süüdi, kui kellelegi liiga palju meeldin. Ja vot siis ei jäägi muud üle, kui mulle sitta keerata ja minust "paha" inimene teha, et siis enam äkki ei meeldi. Igatahes, nii tore, et sa niimoodi käitud minuga.

Ja millegipärast olen ma ikka unine. Mis siis, et kella keerati ja peaks olema alles 10. Homme siiski viimane maateaduse loeng, jeje. Aga nagu üks hea msn-i pealkiri ütleb (kella kohta loomulikult): Taha keeramine on mõnusam kui ette keeramine.

2011-03-17T13:05:00.000-07:00

Ma ei tea, mis aeg see selline on praegu, aga mul on inimestest nii kopp ees. Ma ei saagi aru, et kas on asi minus, või on teised need, kes on muutunud. Selline tunne, et paneks kõigile block & delete. Lihtsalt ei suuda enam.
Keegi, kellega me rääkisime kõigest...ja nüüd ma ei oska enam midagi öelda. Sest kui inimesel on ainult üks huvi, mille ta kaasab igasse jututeemasse, siis ma lihtsalt olen sõnatu. Ma pole talle seda öelnud, aga arvatavasti ta ise väidaks vastupidist ja ei saaks aru. Inimene, kes räägib ainult ühest asjast, ei tunnista kunagi, et ta seda teeb.
Siis on üks inimene, kes on tore, hooliv ja alati lõbus. Kuid mida rohkem ma temaga edasi suhtlen, seda enam ma mõistan, kui obsessive võib mõnikord olla. Isegi mu ema ei ole selline. Kus sa olid? Mis sa tegid? Miks sa msn-is ei ole? Kuidas ma vihkan pealetükkivaid inimesi ja kes uurivad kõike, mida vaja ei ole. Get a life noh. Ma ei viitsi suhelda sellistega, lihtsalt ära tüütab selline jama, et kui ütled ühe korra ja isegi kaks, ja ikka aru ei saada.
Ja mu kõige kallim on viimasel ajal ma ei tea kus, omas mullis kuskil kaugel kosmoses, seega suhteliselt kättesaamatu.
Ma ei tea, mida ma tahan, aga on nii kopp, kopp, kopp...viimased 2 nädalat on olnud lausa põrgu. Tahaks ära siit...suve palun.

2011-02-21T00:55:00.000-08:00

No mis ma ikka oskan öelda. Hetkel on kõik jälle hästi. Aga kui kauaks? Peab lootma, peab lootma, ma ei oska muud moodi, sorri. Paar ilusat sõna ja paha tuju jälle läinud.
Anywayz, praegu pedagoogilise suhtlemise loengus. Pole midagi huvitavat teha väga, siis kirjutaks miskit.
Hommik algas kenasti täna. Nii tore, kui buss lihtsalt otsustab mitte tulla. Pidi tulema 7:44. Ma mõtlesin, et lihtsalt hilineb, aga ei tulnudki. Fakk, kui vihaseks ajab. Ja siis järgmine tuleb 15min hiljem, mis on nii rahvast täis, et pooled inimesed jäävad lolli näoga peatusesse maha, sest rohkem keegi peale lihtsalt ei mahu. Vot siis. Jäin ilusti loengusse 20min hiljaks. Aga noh, parem siiski hilja kui mitte kunagi. Kiusatus oli küll, et läheks koju tagasi, aga noh, vahel peab loengus ka käima. Üritan sellel nädalal tubli olla, neljap-reede nagunii vabad ju. Kolmapäeva tahaks...(A)
Ja siis tore hommik jätkub - jope lukk läks katki. Ei funka enam üldse. Nüüd ähen vist koju, jope hõlmad tuules lehvimas. Garderoobitädid üritasid mul aidata parandada, aga ei osanud nemad ka midagi targemat teha:P
Aga õues on ilus. Mulle meeldib. Külm on jah, aga päike siiski paistab ja nii hea tunne on. Pole ju peaagu terve talv päikest näinud. Kevad, kevad...loodetavasti varsti.

Miks peavad mõned inimesed alati draamat tegema?

2011-02-18T12:14:00.000-08:00

Ma lihtsalt ei mõista. Püüan, aga ei saa aru. Olen teinud kõike ja andnud järele, kuid...milleks? Kui vastu ei saa mitte midagi.
Ja ikka olen mina kõiges süüdi. Ma ei saa sinna midagi teha, et lõpuks lõppeb kõik ikkagi mingi draamaga. Asi ei ole kunagi ühepoolne. Kuid miks ma siiski tunnen ennast selle poolena, kellele tehakse liiga?
Ma olen püüdnud kõigega leppida ja mõtlen, et saan hakkama. Aga kui kõik korrutavad mulle, et see pole normaalne, siis järelikult see ei ole. Ma tegelikult kuskil sügaval tean seda, lihtsalt ei taha tunnistada.
Sest ma juba kord olen selline, kes püüab mõelda ainult kõige paremat. Ma suudan inimestes näha vigu, kuid ma ei oska neid parandada. Eriti siis, kui inimene enda arvates ei vaja seda. Loodan midagi, mis tundub kättesaamatu. Kuid siiski, ma ei suuda alla anda.
Kuid kas peaksin? Ma isegi ei suuda otsustada, kas ma olen rohkem õnnelik või kurb. Aga kuhu tuleks siis tõmmata piir, et liiga palju kurbust ja tuleks asi katki jätta?
Ma pole tegelikult praegu vihane. Isegi naerma ajas kogu see jama mind. Aga kuskil üks pisike klõpsatus annab vahest märku, kui haiget see siiski tegi.
Ma ei anna alla. Kuigi tundub, et ma tõesti olen see ainuke inimene, kes arvab, et sellest midagi välja tuleb. Nii hea on tunda, et inimesed tunnevad huvi, hoolivad ja tahavad aidata, tunnevad kaasa. Aga siiani pole ma kuulnud kelleltki mitte midagi positiivset. Järelikult olen ma liiga optimistlik. Ma ometi ju tean, et neil on õigus...oleneb ainult, kui paljus. Ja tegelikult ei olene see üldsegi teistest, vaid ainult Sinust...
Mis saab edasi? Kui rääkimine ei aita, siis tuleb teha draamat. Seda ma oskan. Ja kui ei aita see ka? Siis...
Sest mina ei jõua enam niimoodi olla...

Sorry seems to be the hardest word...

2011-02-14T00:54:00.001-08:00

Vihkan, vihkan, vihkan!

2011-02-07T09:22:00.000-08:00

Läksime eile õhtul Kristiga Eedenisse ja kukkusin põlvega vastu asfalti. Põlv on sinine nüüd ja teksad ka kulunud.
Igatahes, ma ei kujuta ette mis leviauk siin on, aga juba teist õhtut pmst kuskile ei saa, sest nett visakb välja. Kui nii hakkabki olema, siis varsti lähen segi vist:D

2011-01-26T05:57:00.000-08:00

Paar päeva tagasi sain sellise toreda e-kirja postkasti, et meie tartu korteri omanik Jelena kolin Londonist tagasi Eestisse ja soovib korterisse elama tulla. St siis, et lõpetab ennetähtaegselt meie lepingu. See uudis oli küll suht pauk, made my day.

Muidugi tore, et praegu vaheaeg on. Aga juba 7ndal hakkab kool ja keset semestrit poleks ka eriti tore kolima hakata.

Aga ega siis midagi, tuli hakata uut korterit otsima. Seekord me maakleriga tegemist teha ei taha, no täiesti raha raiskamine ikka. Helistasime suht palju lehes olevaid kuulutusi läbi, aga enamus olid juba ära antud. Plaanisime Peebu ka võtta ja 3-toalise siis otsida, aga üleeile saime kokku leppida, et täna Tartusse vaatama minna 2-toalist. Ja meil vedas. Olime esimesed ja tahtjaid olevat päris palju. Aga korter oli päris kena, seega võtsime kohe ära. Oli küll esimesel korrusel ja gaasipliit oli natuke nigel, aga mulle meeldis. Mu vanaema korter on täpselt samasuguse plaaniga. Ja mu toas oli suur voodi, jess! Saan laiutada. Ja on ka rõdu ning täiega hea koha peal - Säästumarket on kohe üle tee ja Eedenisse on ka ainult 5min kõndida. Seega super. Ja arvatavasti pühapäeval kolime juba sisse ära.

Ja ma lihtsalt pean ütlema, et täna on super ilm! Täiega kevade tunne juba. Helesinine pilvitu taevas ja kuldne päike säramas. Kuigi miinuskraade on veel natuke liiga palju...:)

Why do I think about this...?

2011-01-26T05:18:00.000-08:00

Lamasin paar õhtut tagasi voodis ja uni ei tulnud. Kuidagi läks mõte sellele, et miks peaaegu kõik inimesed nii väga kõigile meeldida tahavad? Ma arvan, et tegelikult see vist polegi võimalik. Sest alati on midagi, mis kellelegi sinu juures ei meeldi ja mis häirib.
Paljud lihtsalt arvavad, et meeldivad kõigile, tegelikult aga mitte. Või siis on nii sinisilmsed, et sellest aru ei saa. Ma ütleks küll ausalt, et ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks täiuslik ja tema juures kõik meeldiks. Võib-olla on asi minus. Aga ma tahaks näha sellist inimest, kes meeldiks kõigile.
Loomulikult ma ei väida oma jutuga, et ma ise meeldin kõigile. Ma tean väga hästi, kellele ja mis minu juures ei meeldi, aga miks ma peaksin ennast teiste jaoks muutma? Minu põhimõte: kui ei meeldi, ära suhtle. Aga kui sa siiski suhtled, siis oled sa silmakirjalik ja alatu. Mina olen. Ja minu arvates on kõik inimesed sellised. Kui keegi ütleks mulle, et pole minust kunagi taga rääkinud, siis sorri, ma lihtsalt ei usu:D Ma tean ju, et see on vale.
Mulle väga meeldivad otsekohesed inimesed ja neid on tõesti vähe. Ühe käe sõrmedel võib-olla suudaksin nad üles lugeda.Kahju ainult, et ma ka ise väga selline ei ole. Aga ma vihkan seda, kes korra midagi ütleb ja sõna võtab ning peab seejärel ennast kõige otsekohesemaks ja julgemaks inimeseks. See on vist inimese loomuses, et ta naeratab ja teeb sinu ees hea näo, aga kui pööran selja, siis oioii mis jutud ja õelused. Ärge hakakegi vastu vaidlema, enamik st. 99% inimesi on sellised. Ja mina ei tunne kedagi, kes sinna 1% sisse kuuluks.
Ma olen alati arvanud, et elada tuleb enda jaoks ja täpselt nii, nagu ma ise tahan. Kui mulle meeldib, siis ma teen seda ja vasupidi. Kui kellelegi ei meeldi, siis on see tema probleem. Nt pidutsemine ja alkohol. Kas mina kritiseerin teid, kes ei joo ega pidutse? Ei, kindlasti mitte. See on teie valik ja otsus. Aga miks teie siis vaatate halvasti, kui mina pooldan vastupidist? Tänapäeval peaks ju olema valikuvõimalusi tohutult, kuid samas on ka kriitika igasuguse teise arvamuse/vaate kohta lihtsalt jube.
Lõpetuseks ütlen siiski, et mina ennast kellegi teise pärast muuta ei kavatse. Kui ma pean seda õigeks, siis teen seda, mida tahan. Endaga tuleb lihtsalt piisavalt sõbraks saada, et välja mõelda, mida ma tahan ja kas teistele meeldimine on siiski tähtsam, kui iseendaga rahulolu. Kui ma meeldin endale, siis pole nagu erilist vahet, mida teised minust arvavad. Sest kõik nagunii valetavad ja ei ütle seda, mida nad tegelikult arvavad.

2011-01-26T05:02:00.000-08:00

Viimasel ajal pole üldse olnud tuju kirjutada.Aga vahepeal käib selline klõpsatus ära ja siis kirjutaks maast ja ilmast. Mõtteid on nii palju, ei oskagi millesti alustada. Ja päris kõigest kirjutada ka ei saa, mõned asjad ikka vaja hoida ainult endale:P
Pole tegelikult ju midagi erilist teinud ka, maganud poole päevani ja siis lebotanud niisama. Sess on juba nädal aega läbi olnud, viimane eksam oli keemias, ja seegi tulemus teada. Seega selleks semestriks siis vsjo. Seekord aga tuleb igasuguseid huvitavaid asju õppida: maateadus, keskkonnakaitse, meteoroloogia ja klimatoloogia...ma loodan, et ei pea pettuma, sest mu arust tunduvad need päris huvitavad, kuigi ennegi olnud nii, et ootad ühte, saad aga hoopiski teise.
Eks siis näeb, kuidas kevadsemester välja kujuneb. 7ndal hakkab kool. Ja igal hommikul kell 8 maateadus. Mnjaa, hakkab selle varajase ärkamisega vist natuke probleeme olema...:)

2011-01-09T05:08:00.001-08:00

2011-01-09T04:56:00.000-08:00

Sellist ilma pole küll varem näinud. Õõh.

Aga teisipäeval on mul füüsikas eksam. Ma ei teagi, kui palju ma olen seda rääkinud, et tegelikult see polegi raske...asi lihtsalt selles, et ma ei viitsi õppida. Ma pole 20ndast detsembrist m8tte midagi õppinud. Ja nüüd äkki - oii, eksam, õppima! Keskendumisega on raskused. Mõtted panevad plehku ja olen juba paar tundi omaarust "õppinud", kui avastan, et 5lk ainult läbi. Ja siis ka mälukas, ei mäleta, mida lugesin. Olen viimasel ajal seda kuulnud, et teistel ka probleeme nt. ülemõtlemisega. Ma ei saa magama jääda, mõtteid on liiga palju. Vastik lausa.

Uus semester algab tegelikut mul üldsegi 7ndal veebruaril alles. Ma suren vist igavusse siin. Mitte midagi ei ole teha, kõik on koolis ja netis istuda ka eriti ei riski, ema muidu lõugab mu peale 24/7. Jeah. tore tore.

Ahjaa, ja nägin unes, et ma olin Titanicul ja see uppus. Siis ma võtsin Pandu kaasa ja jooksin ära sealt. Mingi paadiga sõudsin Jõgevale. Ja siis läksin mingisse hurtsikusse sisse, lõin ukse lahti: "See olen mina! Ainus ellujäänu Titanicult!" Ja siis valgetes meremehe mundrites ilusad mehed plaksutasid: jeeee. Ülirandom...

2010-12-31T04:42:00.001-08:00

2010. Ütleks ausalt, et kõige hullem aasta üldse, nii positiivses kui negatiivses mõttes. Aasta, mis on kõige rohkem mu elu muutnud, kõige rohkem tülisid ja draamasid, kuid samas kõige ilusam suvi, uued sõbrad.

Ma olen kindel, et 2010 on aasta, mida ma ei unusta kunagi. On asju, mida ma kahetsen, kuid asju, mida ma poleks iialgi oodanud - unistus, mis siiski sai tõeks.

2010-12-25T02:11:00.000-08:00

Miks mul ei ole jõulutunnet? Väga nõme. Ma üldse olen tähele pannud, et see asi hakkab nagu kuidagi ära vaibuma. Iga aastaga on rohkem inimesi, kes jõule vihkavad.

No igatahes kuuske meil siiski pole. Kuna metsas on nii palju lund, et keegi lihtsalt ei lähe seda tooma. Ja turul ei müüda ka, ainult mingid rootsud. Parem siis juba olla ilma:P

Praegu sajab lund. Seda on ikka väga väga palju. Meil on aias pmst nii, et lumehang on sama kõrge kui hekk. Varsti jalutab Pandu niisama sealt üle.

Võiks juba vana-aasta kiiremini lõppeda.

2010-12-20T06:47:00.000-08:00

Tegelikult ma siiski natuke vihkan jõuluaega. Esiteks, ma ei saa jälle öösiti magada. Kuidagi tuttav tunne. Tuleb kuskilt meelde, et eelmisel aastal oli sama jama, kuigi siis olid natuke teised teemad. Nii palju mõtteid on. Kõik sebivad peas ringi ja uni nagu on, aga magama ei jää. Keerutan siia-sinna...närvi ajab. Eriti kui tean, et pean vara tõusma ja und jääb väheseks. Jube vastik. Mu kallis hea padi on ka Tartus, nuuks.
Teine asi on kingitused. No nii väga tahaks kõike osta ja kõigile kinkida. Osaliselt on asi rahas, et lihtsalt ei saa lubada, kuigi tahaks. Ja ka see, et ma ei oska midagi osta! Poed on kõik kaupa täis, ei jõua lihtsalt ära šopata. Aga kui hakkan mõtlema, siis mingit jama pole ju nagunii mõtet osta, midagi, mis nagunii nurgaks hakkaks seisma. Ja midagi otstarvekat...aga mida? Keit oli kõige toredam. Ütles otse: Kuule. Ma tahan seda ripsetušši jõuludeks. Kõige kergem. Sest nagunii ma poleks osanud talle midagi normaalset osta:D Käin poes ja vaatan, ohh, nii lahe, ise oleks küll sellise asja üle õnnelik, aga teisi inimesi ei või ju kunagi teada, et kas meeldib või mitte.
Ja muide. vanemad andsid täna teada, et jõulukuuske see aasta nad tuppa ei toogi. Einoh, tore. Rikuvad kõik jõulud ära. Aga noh, ega ma nii kergesti ka alla ei anna, seda kuuse asja me veel vaatame:P

2010-12-20T06:42:00.000-08:00

Täna oli selle aasta viimane eksam. Geomorfoloogia. Tegelikult...see kõik on isegi huvitav, mulle meeldib selline loodus ja mäestikud ja liustikud jne teema. Enne eksamit ka kõik rääkisid, et ah nagunii mingi kerge on. Eee...mis asi on tombolo? Palun keegi seletage mulle mõistet:D Mina igatahes kuulsin seda sõna elus essat korda. Alguses jätsin selle koha tühjaks, sest mul polnud õrna aimugi. Aga nagu ma olen, ei salli eriti tühjaks jätmist, siis panin, et ah, noh, äkki midagi läheb täppi. Ja pärast tuli välja, et need erinesid sama palju kui öö ja päev:D Jamh, 'õpetaja kindlasti imestab, et see plika on küll kuskil Kuu pealt:D
Aa...ja ostsime teleka. Nüüd üritame seda vanematega juba pikemat aega käima panna...aga millegipärast ei taha see voolu järgi võtta. Ja siis vaadatakse mulle sellise näoga otsa, nagu mina oleks selles süüdi, et käima ei lähe. Või siis et: no kuidas sa ei oska? No ma ei tea, pole kunagi olnud eriti selline tehnikaspets:D Igatahes jama on, ei tea siis, mis saab.

2010-12-20T06:32:00.001-08:00

Eelmisel kolmapäeval toimus meil jõulupidu. Tegelikult ma kahetsesin lõpuks, et ma pileti juba ära olin ostnud, sest nagu välja tuli, siis ma oleks juba teisipäeva õhtul saanud koju tulla. Aga no midagi polnud teha. Kristi sebis ka ennast meie peole sisse, sest tema omal olid kohad kõik täis. Ühesõnaga Haridusteaduskonna Jõulupidu. Päris...mõttetu oli. Istusime, kuulasime mingeid lauljaid...laual olid mandariinid ja piparkoogid. Eee...jah. Igav? Ja mitte vähe. Ma kuulsin vee vahepeal, kuidas üks tüdruk ütles teisele: Seekord on ikka korralik pidu, mitte mingi läbu. Väga huvitavad inimesed:D
Anyways, me Kristi ja Lauraga tõmbasime sealt juba varakult minema. Otsustasime poodi minna ja mitte kained olla. Saime veel teada, et jõulupeo piletiga on Atlantisesse sissepääs tasuta, alguses ei pidanud minema, ei viitsinud, kuid otsustasime siiski, et noh, kui tasuta saab, siis dvj tšekime selle koha ka ära.
Tegelikult päris normaalne pleiss. Läheks teine kordki. Ostsime veel mingeid hulle Red Bull Breezereid. ehk siis koosnes 5 shotist Red Bulliga. Tantsisime ka, aga Laurale nagu ei istunud see koht eriti, pole klubiinimene. Mingi pool 2 hakkasime koju minema, taksorahad olid otsas, ega siis muud kui jala. Mul olid veel mingid madalad saapad jalas, mis olid nagu sussid, tundsin kõiki kumerusi jalgade all. Aga tunnike ja natuke peale, ja olimegi kodus. Hommikul ainult jalalihased valutasid sitaks:D

2010-12-06T03:09:00.000-08:00

Bioloogias. Tuunisin oma blogi veits, aga see pole ikka päris see, mida ma tahtsin. Anywayz, eelmine nädal oli päris hea - geograafia hindeks sain C, seega aine läbi ja ma suht rahul. Ja keemia arvestuses sain ka läbi, jess!
Reedel vaatasime Priiduga siis filmi, New Moon. Seekord kommentaare ei kuulnud, aga vist päris norm oli. Kunagi 3.osa ka, kui nüüd aega on.
Laupäeval sai üks vahva pidu peetud. Ema-isa-mina sünnipäev, ehk siis 3 peale kokku 150. Sugulased tulid Pärnust ja sai kingitusi. Siuke läbu oli ikka lõpuks:D Noored ei oska ka ennast niimoodi käima tõmmata vist:D Ema sõbannad üritasid meid Kristi ja Liinaga täis joota, tantsisime ja niisama pulli, vahepeal kadusime koridori ära, siis tegime pilte haha:D
Nüüd peaks šoppama minema mingi päev. Sünnaraha vaja ära kulutada. Mul tegelikult vaja suusapükse ja jopet ka + igasugu muud kraami, nt nagu uut jumestuskreemi ja iPodi kõrvaklapid otsustasid ka ära surra. Pole veel Prismas käinud, seega plaan seda külastada. Keidu mõnitas, et lähen Prismasse šoppama...:D
Aga jõulud tulevad ja mul on juhtmed täiesti koos, seoses kingitustega. Ma ei oska midagi inimestele kinkida! Minu ideed laidetakse kõik maha. Ja mis ma siis nüüd peale hakkan?:/ Oleks nagu...kõvasti pappi, siis pole probleem vist. Aga minu eelarvega on vääga raske leida mingit normaalset kinki, mis ikka meeldiks ka.
Homseks vaja teha peda-s mingi jura jälle, mingit raamatut vaja ja blää blää. No appi kuidas ma ei viitsi. Eile olin natukene tubli ja üritain bio tööks midagi lugeda, aga no see oli nii vähe ja töö on juba nädala aja pärast ja ma ei jõua elusees seda kõike materjali ära õppida. Ma arvan, et pean bingo mängimisele lootma jääma, nagu eelmised korradki, st et panen suvalt, lootuses, et läheb täppi ka midagi. Siiamaani olen läbi saanud, seega viimane kord võiks ka. 3 on kohtu seadus:D
Kuna mul praegu selline virisemistuju, siis kurdan, et õhtuti pole Tartus ikka sittagi teha. Noh, õppida võiks, aga...üleüldse, niisama terve aja netis istumine viskab ka üle juba. Tavaliselt me mängime Kristiga piljardit või niisama kuulame musa. Tõmbasin nädalavahetusel kodus terve kaustatäie jõuulaule, kuulasime neid. Vedasin ühe lõhnaküünla ka kaasa, niiiii hea lõhn oli toas pärast. Keegi ütles mulle, et tee siis midagi, kui igav on, mine kuskile. Aga noh...viga on loomulikult minus, st ise olen süüdi, et igav on, aga õues on külm, pime, vahel tuiskab. Kuhu ma läheks? Baari, klubisse? No selleks on raha ka vaja ju...ja külla ka keegi ei tule enam. Ju siis ma pole ainuke laisk, kes ei viitsi. Peaks midagi orgunnima, mõne filmika vms.
Plokkisin msn-is paar inimest ära. Üle viskas. Ma tahan unustada, kuid ma ei saa. Siis vast ongi parem, kui block&delete, ei ole mul kogu aeg nina all ega aja mind vihale oma "mul on pohhui/ tegelikult ei ole ka" jutuga.
Ma ootan...suve. See oleks peamine. Ja järgmisena ootan vaheaega. Puhkus. Finally. Kuigi mõnes mõttes ma tahaks juba uut semestrit...kopp ees nendest õppeainetest, mis praegu on. Ja siis hakkaks juba kevade poole kiskuma. Mmmh, tahaks...

2010-11-29T11:10:00.000-08:00

Uimane päev täna. Magasin poole 2-ni ja siis oleks ka hea meelega edasi maganud. Aga ei, nii ka ei tohi päris. Pidin keemiat ka vaatama, homme töö.
Käisime Kristiga poes veel vahepeal. Õues megakülm ikka! Õnneks võtsin soojad püksid Tartusse kaasa. Ostsime poest igasugu staffi - mandariime, tometeid, pelmeene. Kapis on soolalõhe, tomatit peale, sidrunpipart ka sutsuke ja mmm.
Tulin pesust just ja avastasin, et damn, juba kolmandat nädalat järjest olen jätnud palsami koju. Iga kord panen kapi peale ja ikka sinna ta jääbki.
Playray hullus jälle peal. See mingi talvega seotud vist, eelmine aasta sama lugu. Aga piljard tore:D Vähemalt pole igav. Kuigi seda juhtub ka:P

2010-11-27T12:23:00.000-08:00

Printisin täna omale 100lk bioloogia materjali, täis tihedat teksti. Ja see kõik ainult ühe töö jaoks. Gaash, ma ei kujuta ette, kuidas mu aju seda väja kannatab.
Eile õhtul oli mõnzz. Vaatasime Priiduga Videvikku ja närisime pokorni. Mina näinud seda mingi 10 korda, ta polnud kuulnudki pmst, aga suht hea oli ja isegi tema arust päris norm. Seega next reede siis Noorkuu.
Täna oli vapustavalt ilus ilm. Külm muidugi, aga ilus. Päike! Mida pole nii kaua näinud. Ja lumi. Nii kena. Ehtne suusailm. Oleks hea meelega läinud ja suusad välja otsinud keldrist, aga radu nagunii veel pole, seega küll jõuab.
Aga jube jõulukas on. Mandariinide lõhn, õues paks lumi ja toas põlevad küünlad. Numps. Sain täna teada veel, et emal-isal pulma-aastapäev. 39.aastat, wow, päris hull arv ikka tegelikult ju. Siis niisama rääkisid lugusid pulapäevast ja peost, nii huvitav:)
Praegu avastasin, et mulle tuli mingi kiri. TÜ raamatukogust. Et olen koju viinud mingi raamatu, mida ma tegelikult ei ole...ma ei tea, mis nüüd saab. Sest ma ju ometi teaks, kui mul mingi Eesti Entsüklopeedia kodus vedeleks. Imelik...

2010-11-25T15:04:00.000-08:00

Njaa. Vastik asi on see unetus. Ma ei tea ise ka, milles probleem on. Nagu tahaks magada, aga und lihtsalt ei tule. Tegelikult ma ei saa arugi, et nii palju aega juba möödas, kui tuled kustutasin ja teki alla ronisin, aga kui lõpuks üle viskab ja kella tsekin, siis avastan, et juba paar tunnikest möödas. Ja eriti tore on, kui hommikul peab veel vara ärkama ka.
Täna oli kuidagi kahtlane päev. Hommikul tsekkisin keemiat, sest töö täna. 2 eelmises olen saanud max punktid ja see osa ka eriti raske pole, lisaks saime veel materjali ka kasutada. Aga asi ilmas või lihtsalt halb päev - ei osanud üldse! No vaatan - vihikus kõik asjad olemas, aga no ei saa jagu, ei tule neid asju, mis vaja. Lihtsalt juhe natuke lühises või midagi. Geomorfis ka sai suht naljavärki, kui Nikita veits üle tuuritas. Seda ma ka ei tea, mis probleem tal on, aga lihtsalt veits mitteusutav, et üks inimene igapäevaselt selline hüper on. Aga kes teab, funny dude igatahes:P
Homme saab koju. Ma üldiselt viimasel ajal pole tahtnud sinna nagu väga minna, aga seekord juba isegi nats tahan. Üks põhjus loomulikult KES, raske arvata:PAga ega ma järkat nädalat ka väga ei oota. Mingid hullud ajad jälle. Vladi keemias on töö, millest mu absull aimugi pole, täiesti pekkis. Ja keemia seminaris ka arvestus, pedas mingi värd töö haridusseaduse peale. Oeh jah. Aina hullemaks läheb.
Aga õnneks on varsti jõulud, vaheaeg. Õues nii valge, et ongi jõulutunne juba peal. Külm ka, kurat. Ja esmaspäevaks lubas mingi -20 kraadi juba.
I´m dreaming of a white Christmas...

2010-11-24T02:34:00.000-08:00

Bioloogia hetkel. Ussid võeh:D Kuigi tegelikult suht huvitav teema, palju parem, kui eelmised taimed ja seened jne.
Aeg on nii kiiresti kuidagi läinud - november on peaaegu läbi, jääb ainult jõulusid oodata. Käisime eile Kristiga Lõunakas chillimas, seal lasti juba jõululale, raadiotest kaa. Wat tegelt? Iga aastaga hakkab jõulukas aina varem, vb paari aasta pärast on juba suvel ka jõulukaunistused üleval, ootavad jõule.
Vahepeal siis veits vananenud ka, 20 kukkus. Kui küsitakse, siis kuidagi võõras on öelda: 20. Nagu...see number just, varem algas 1-ga, nüüd juba 2 ees. Jube, ega see 3 ka kaugel pole ja nii edasi, varsti juba penskar valmis.
Laupäeval pidasin sünnat ka. Ma jäin rahule tegelikult. Mõningad asjad häirivad, aga need pole ka nii olulised, et patja nutta. Kahju ainult, et niimoodi lõppes. Igatahes ma olen alatu, silmakirjalik ja ülbe inimene - tore, et kõik ikka teavad. Ega ma vastupidist ei väidagi, aga kuidas ma saan jätta kutsumata inimese, kes tuleb jutuga, et ta juba kingitus olemas. Ja teiste sõnumeid siis lugeda pole alatu?
Sünnaks sain päris lahedaid kinke: saunamesi, sheavõi ja sireliseep, kõik supermõnusad, siis veel 18+ kaardid tüdrukutele, pluusi Keidult, veini ja muud värki. Peebult sain jõuluvanadega pildi ka, nii numps, ja muz kinkis kõrvarõngad, mis ta ise väidetavalt traadist tegi:D
Kooliga on siuke...mai tea. Suht väsimus on, ei viitsi eriti midagi teha. Õppima peab ka vahel ikka jah, aga võiks jube kiiremini see vaheaeg tulla. Esimene eksam on tehtud, inimgeograafias. Järgmine nädal juba keemias arvestus,siis veel geomorfoloogia. Ja jaanuaris alles üldkeemia ja füss. Isegi mitte väga hull, olen kuulnud, et osadel ikka rämedalt eksameid. Mingi üle-eelmine nädal vist oli siuke hull, et ma pidin segi minema - kodutöödega mõrvati lausa, polnud aega isegi eksamiks õppida.

Someone, who makes me smile and all my worries fade away...

2010-11-23T14:01:00.000-08:00

"Olla soojas toas,akendel hõljub hõbedane lumi,tuba kaetud romantilise küünlavalgusega. Selle kõrvale maguz sefiiritort ja gaasidest pakatav shampus,mis võtab põse roosaks. Ja tunded kerkivad,millele järgnevad õrnad ja kirglikud suudlused,mis jätkuvad hellade puudutustega. Su keha hõõgub mu käte vahel. Need leegitsevad pilgud sinu silmades panevad mind unustama meid ümbritseva ruumi,seinale paistvas kuldse kuu varjus sulanduvad meie kehad üheks. Tekkinud tunne täidab kogu keha erutavate lainetena. See on midagi imelist,mis paneb inimesi särama,armastus ja kirg on selle allikaks." (by P.)

2010-11-03T17:40:00.000-07:00

Ma pidin enne just kirjutama, et kui igav ikka üksinda on. Kristi läks Jõgevale ja mina passin niisama, suren igavusse. Aga siis helistas Ranno ja järjekordselt üks tore Zavoodikas. Ja mul on nimede peale tõesti hea mälu. Alexile valmistas raskusi mu 3-täheline nimi, Jeka rääkis mulle Star Warsist ja nüüd oleks vist aeg magama minna:D

2010-11-01T08:17:00.000-07:00

Ma ei mõista paljusid inimesi. Võibolla olen hoopis mina see imelik ja ise sellest aru ei saa ja paljud ei mõista mind. Asi puudutab südametunnistust.Kui ma tean, et ma pean midagi tegema, siis mind piinab see niikaua, kuni ma selle ära teen. Nt mul on siiamaani Enelyle kingalusikas viimata. Ma lõhkusin tema oma ära ja uus on olemas, sahtlis, aga näe pole ennast kätte võtnud, et ära viia. Aga mul on süümekad, et ma seda teinud ei ole. Veel hullem teema on rahaga. Nt kui keegi lubas teatud raha ära maksta ja pole siiamaani seda teinud. Mina nii ei saaks. Essal võimalusel maksaks ära. Ma ei oska teiste kohta öelda, aga kas tõesti südametunnistus ei piina? Pole mingeid süümekaid, et peaks nagu ikkagi heasüdamlik olema ja andma? Pole küll suurem summa, aga asi on põhimõttes. Kui sai kokku lepitud, et igaüks annab oma osa. Jah, tõesti, vahel läheb meelest. Aga siiski, vb olen mina see veider, kellel ei lähe kunagi meelest, kui ma kellelegi midag võlgu olen... Mõelge sellele. Kas teil on midagi, mille te olete tegemata jätnud või kellelegi millegi eest raha andmata jätnud?
Ja mina küsima ka ei hakka. Aga mul on lihtsalt tunne, et ma liiga kergekäeliselt luban teistele oma asju, raiskan teiste peale raha...ja vastu ei saa midagi.

2010-11-01T03:55:00.001-07:00

Hullll.
Ma nägin unes, et ma pidin mingil kontserdil superstaarina esinema, seljas oli valge ballikleit. Pidin laulma Linkin Park "New Divide" ja siis viimasel hetkel avastasin, et laulusõnad pole peas. Googeldasin neid ja nett jooksis kokku. Siis helistasin Mart Sanderile ja käskisin tal viivitada mu esinemisega. Lõpuks ronisin lavale ja mingi jooksin mööda lava, laulsin täiega, ja siis ise mõtlesin, et ei tulnud eriti välja, sest ei saanud enne kontserti hääleharjutusi teha:D
Like what...?:D

2010-10-31T11:17:00.000-07:00

Mu kurk ja mandlid on juba peaaegu 2 nädalat paistes olnud. Ma ei suuda enam seda jama taluda. Söön mett, joon teed, lutsun igasuguseid tablette. Mul siuke tunne, et varsti tuleb vist külastada haiglat ja lasta mandlid ära lõigata. Tore, eks ikka.
Jõudin just natukese aja eest Tartusse. Tegime Kiisiga süüa. Pühapäeva õhtuti ja nädala alguses on kapp kuhjaga süüa täis, ei oska, mida võtta. Siis tegimegi võileivagrillis saia, panime vahele juustu, sinki, merevaiku, tomatit, kurki ja burksikastet ka veel + Kiis praadis pannil kalapulki. Vaatan küll, et appi, milline söök, jube kaloripomm. Aga kuradi hea on ikka:D
Aga ma ei taha enam õppida...ma ei jõua...sügisväsimus.

2010-10-22T01:31:00.000-07:00

Täitsa lõpp. Ma istun 2 tundi bioloogia loengus ja selle ajaga jõuab väljas täitsa talveks minna!?:D What the helll? Vaatasin järsku kardina vahet välja ja mida ma näen - LUMI! Ja veel päris palju. Kõik on nii valge, wääoo:D

2010-10-21T12:23:00.000-07:00

Blogi on ikka niii unustusse vajunud...Iga paari nädala tagant tuleb meelde, et selline asi ka olemas on, aga siis on jälle palju õppimist või pole lihtsalt tuju. No ja kindlasti asi ka selles, et ma ei suuda ennast piisavalt kokku võtta, et midagi normaalset kirjutada. Kes see ikka viitsib mu niisama mulli lugeda. Ainult kool, kool ja...kool? Kõik ju keerlebki viimased paar kuud ainult selle ümber.
Ma olen tegelikult väsinud. Kõigest. Kes ei oleks, eks? Tavakoolis hakkab praegu vaheaeg ja ma olen tegelikult kade. Tahaks ka. Kuigi mõnes mõttes on mul peaaegu iga nädal vaheaeg, sest õppimist peaaegu pole (loe: on, aga ma ju hullult viitsin ka, eks) ja hommikuti saab ka piisavalt kaua magada.
Siiamaani pole ma veel milleski feilinud, kõik on õigel ajal tehtud ja tööd on ka normaalselt läinud. Aga see on ju alles algus. Raskeks alles hakkab minema. Üldiselt ma ei põe. Ma tean, et ma peaksin rohkem õppima, aga tahtejõust jääb puudu. Harjusin gümnaasiumis ära, et koduseid töid peaaegu üldse tegema ei pea ja tööd sai ka maha spikerdada. Siin päris niimoodi ikka ei ole.
Esmaspäeval on bioloogias töö. Organismide mitmekesisus. Protistid ja seened. Kui nagu piisavalt süveneda, siis saab midagi aru ka. Aga mind pole see teema kunagi väga huvitanud piisavalt, et kõike koolis õpitut meelde jätta. Ikka nii, et õpid tööks ära ja siis järgmiselpäeval juba kõik meelest läinud. Pealegi ülikooli teemad on ikka väga palju raskemad ka.
Ma olen endale eesmärgiks seadnud, et pole tähtis, et ma tööd ja eksamid head hinded saaks, vaid peamine oleks see, et ma läbi saaks. Kui baka lõpetatud, kes siis ikka vaatab, mis hinded ja punktid täpselt ma tööde eest sain. Lõputunnistus on lõputunnistus.
Kõige rohkem kardan ma keemiat. Loengut annab meile Valdislav, kes ei oska isegi korralikult eesti keele grammatikat ja lihtsalt tund aega kuula suu ammuli ja ei mõika ühtegi sõna tema jutust. Ja ta räägib veel, et tema eesmärgiks on, et kõik saaksid head hinded. No vot siis. Füüsikaga pole ka ma kunagi suur sõber olnud. Eriti Mäxi tundides, kus midagi erilist ei teinud. Praegune õppejõud on päris lahe, konspektid on ka lihtsa sõnastusega ja arusaadavad, aga kui igas töös on küsimused nagu "Miks seebimullid on ümmargused?", siis ma küll panen natukene oma jutuga mööda. Ma võin ju materjali ära õppida ja sellest ka aru saada, aga füüsikalist mõtlemst kui sellist pole võimalik ju otseselt õppida. Esimene töö läks enda arvates päris pekki, aga 9.5 punkti 20-st pole väga sitt, mitte minu jaoks.
Mis siis veel? Noh, Tartus on tegelikult päris hea olla. Korter on juba kodune ja ära harjunud sellega. Soe ja mugav tuba, mis veel tahta. Nädalavahetuseti käin Jõgeval ikka. Arvatavasti jäängi käima. Vanemad on isegi päris normaalsed viimasel ajal. Muidugi kodus olles käiakse päev otsa pinda, et kas ma juba õppima ei hakka, aga siis teen targa näo pähe ja "õpin" ka natuke. Vähemalt see on hea, et terve nädal saan nendest puhata ja 2 päeva kodus kannatada polegi nii hull. Suvel pöörasid nad ikka tõsiselt ära ja ma arvan, et see oli siiski selle pärast, et ma Tartusse kooli ja enam mind nii väga kontrollida ei saa. Natukene paremuse poole, asi seegi.
Päris hea oli kirjutada. Aga Priit ütles: mida sa sinna blogisse kirjutad, mina olen sinu blogi. Ma kuulan, räägi mulle. Vot see oli armas.

2010-09-29T00:16:00.000-07:00

MUPO oskab kohe päeva ära rikkuda. Sajab bussi sisse ja tema pärast jäime loengusse hiljaks. Ja eile ma veel kilkasin, et polegi veel kontrolli näinud.
Vot. Aga praegu istun geo loengus, üritan hakata konspekti tegema, sest homme on kontrolltöö, aga no andke andeks, kui ma oleks teadnud, milline pask see on, siis poleks seda ainet võtnudki.
Õõh. No fu.

2010-09-15T22:29:00.000-07:00

Mul hakkab varsti keemia seminar. Ma isegi ei vihka seda, aga ma kardan feilida. Õpetaja on jumala norm ja aitab, kui peaks vaja olema, aga siiski, ma pole kunagi keemiat eriti osanud.
Istun praegu, pidžaama seljas, arvutis ja joon kohvi. Mul viimasel ajal komme, et hakkan ennast nii hilja liigutama kui võimalik ja siis juhtub tihti, et järsku avastan - oii, bussini 5 mintsa, ja siis jooksuga bussijaama.
Aga küll on hea, et mul ükski tund ei hakka enne 10-t, vähemalt 8-ni saab magada.
Üldiselt on mul jube tüdimus. Otseselt ei oskagi öelda, et mispärast, aga siiski kõik viskab üle. Mitte just ülikool, vaid kõik muu. Ma vihkan, kui mitte miski ei lähe nii, nagu ma tahan. Virisema ei peaks, sest midagi halba ju ei ole, aga ega midagi head pole ka.Ma lihtsalt ei viitsi enam. Mõelda. Olla. Tahta. Teatud asjad ei anna lihtsalt rahu.
Ma olen ennegi öelnud, kui väga mulle meeldib otsekohesus. Ma ei salli seda kuramuse keerutamist ümber põõsa ja no nii tujust ära ajab see, kui ma küsin midagi, ja ma sellele vastust ei saa.
Mul ei ole praegu hea. Ja sellepärast tuleks päris mitmeid asju muuta. Aga mida nimelt? Ma ei suuda otsustada, mida teha ja mida mitte, sest ükskõik, mida ma ka ei teeks, ikkagi saaks keegi haiget. Kas mina ise, või keegi teine. Kuigi mul on alati valus. Kuskilt on midagi katki ja ma ei oska seda parandada. See ei tee füüsiliselt haiget, aga pidevalt sellele mõtlemine piinab mu mõistust.
Ja vähemalt üks asi tegi südame soojaks - mu kõige lemmikumad kommid, aprikoosiga, mida Eestis ei müüdagi. Aitäh:)

2010-09-10T12:42:00.001-07:00

Ma nägin täna hommikul, kuidas rong mu nina ees uksed kinni pani ja minema sõitis. Unustamatu vaatepilt.
Linnaliini busside hilinemine on ikka niiiiiii tore.

2010-09-09T10:49:00.000-07:00

Täna olid mu elu kõige hullemad 4 tundi. Pedagoogika loeng.Lihtsalt surin sinna auditooriumisse. Läpaka aku sai ka tühjaks mingi tund aega enne lõppu ja siis ma lihtsalt uimasin tuima näoga. Huvitav oli vaadata, kuidas alguses olid kõik kohad täis, aga lõpuks oli pool saali tühi. Ja inimesed lihtsalt tõusid keset loengut püsti ja marssisid minema. Oleksin pidanud sama tegema, aga ei raatsinud, kuna eelmine kord läksin ka poole pealt minema. Tipphetk oli see, kui keegi kuskilt karjub: PSSSST. Ma vahin lolli näoga ringi. Elen, viskas mind paberiga. Mingi kiri, kus küsiti et kes CT-sse tuleb:D Vot siis oli 5 mintsa natuke midagi huvitavamat. Aga ma selline suht haiglane, köhas ja nohus, et ei tea midagi, kas lähen või mitte.
Ja sellest ÕISi süsteemist ma ka absull ei mõika, registreerisin ennast Eesti keele loengule, kuid sealt aeti meid Lauraga minema, kuna ei ole õige rühm, saame seda võtta alles kevadel. Ja Nikita, meie tuutor, ütles, et ah, see õppejõud pani rämedalt mööda millegiga, sest peaks ikka saama praegu seda ainet võtta. No ütle siis nüüd. Pean mingid ained veel juurde võtma, sest muidu tunniplaan nagu rämedalt tühi.
Praegu üksi kodus, Kristi läks minema, Jõgevale. Tal eriti lebo ikka,kolmap.pmst vaba, neljap ja reede ka vabad.No andke minna. Mul küll veel õppida pole, aga mingid kontrolltööd tulemas juba, kuigi õpikuid kuskilt saada pole. Ja keemia seminar oli ka tore, kus meile tehti lõpus töö, mida ma absull ei osanud. Enamus meie kursuselt andsid üldse tühjad lehed tagasi. Pole õnneks hindeline värk, ainult õpetaja tahtis teada, et palju me oskame. Mmm..midagi, nagu näha:D
Praadisin kapsast ja kartuleid, nämm. Huvitav tudengite elu - meil süüa nii et tapab, kapp ajab üle ääre.
Ja homme hommikul 7.43 rongiga koju. Ega ma seda kohe üldse ei oota, sest ikka on keegi (nt.ema), kes suudab mu koduse nädalavahetuse ära rikkuda. Raudne laks.

2010-09-06T02:29:00.000-07:00

Nonii. Esimene nädal siis seljataga ja täna juba esmaspäev. Polegi nagu aru saanud.
Igatahes hommikul tulin Tartusse, ei viitsinud eile tulla, sest nagunii täna on loen alles kella 2 aeg. Käisime vanematega Lõunakas, tahtsin tagi või midagi jopet, aga ei leidnud midagi erilist. Ostsin Takkost pusa, sellise soojema.
Enne kojuminekut mõtlesin küll, et oh tahaks juba kodus tagasi olla, aga ikkagi kiskus juba järgmisel päeval Tartu poole tagasi. Ema loomulikult kohe oskab mu närvid ära süüa.
Neljapäeva õhtul istusin bussipeale ja padavai koju, aga edaspidi pean vist minema ikkagi reedel, kuna pedagoogika loeng on tavaliselt kella 8-n ja viimane buss läheb ka täpselt kell 8.
Kõige tipuks külmetasin ennast veel ära ka, vihma sadas ja vihmavarjust polnud tugeva tuule pärast nagu eriti kasu. Istusin bussijaamas netis ja vahtisin niisama, vahepeal tuli Rain, kes saatis mind bussile ja jõudsime käia veel Macis söömas.
Üldiselt nädalat kokku võttes oli ülilebo. Esmaspäevases infotunnis ütles meie tuutor Nikita, et järgmise päeva loengutesse minema ei peagi, ja kolmapäeval oli üldse ainult geograafia loeng. ja blää blää blää.
Seda peaks ka ütlema, et kursus on meil suht lahe. 20 tüdrukut. Ja mitte ühtegi poissi. Niu. Meil oli tutvumisõhtu kaa, Püssirohu keldris. Ja nendega, kes kohal olid, saime päris hästi läbi. Laura on eriti tore,kuidagi klapib temaga. Lõpuks jäime temaga kahekesi Zavoodi ja kuskil 1 aeg alles hakkasin kodu poole liiuma. Viimane buss läks juba ammu minema, siis polekski koju vist jõudnud üksinda, aga Lauri oli nii lahke ja tuli mulle järgi kesklinna ja viis rolleriga koju.
Igasugust funi sai veel muidu, ükspäev käis külas Peep, teine õhtu oli rahvast päris palju, nt Jevgeni, Ranno, Rain, Rahel ja Rauno. Tsillimisõhtu vms. Päris tore oli.
Ja nüüd ma söön. Nuudleid. Kapp on süüa täis, aga kõikidele muudele asjadele eelistasn ikkagi just nuudleid. Ehtne tudengisöök.
Varsti liigun loengusse ja eks siis paistab, mis edasi saab.

2010-08-29T01:55:00.000-07:00

Aga mina olen nüüd tartlane. Vot. Suht mõnus on veel praegu - pole vanemaid, täitsa omapead, saan teha, mis tahan. Homme hakkab kool! Appi. No kohe üldse ei taha.
Reedel oli siis suur kolimine. Noh, enamus asju oli juba toodud, ainult riided ja muu pudi-padi. Isa pani veel riiuli seinale üles, muidu poleks mul oma kola kuskile laduda.
Läpakas on ka nüüd olemas. Eile sain lõpuks neti kaa, ma juba olin närviline, sest polnud 2 päeva netti saanud:D
Tegelikult oleks pidanud reedel juba uude koju jääma, aga juhtus teistmoodi ja sain koju alles eile pärast lõunat. Kõndisime reede õhtul jala Lõunaka juurde ja järgmisel päeval tagasi kesklinna. Vot see oli küll kohutav. Mu uued valged tossud hakkasid hõõruma ja jalad on niiii valusad, villid. Plaasterdasin mingi iga natukese aja tagant, aga ei aidanud midagi. Üritasin mitte vinguda kaa. Aga kohale saime. Silveri maja on päris kena, suur ka. Päris lahe oli. Sõime ja tsillisime niisama, vaatasime telekat. Öösel läksid Priit, Garli ja Silver linnapeale lällama, me Raunoga istusime kodus ja tellisime mingi filmi:D Magama kuskil 5 aeg alles või veits hiljem. Ja hommikul ärkasin juba 9 aeg, uni läks lihtsalt ära. Kõik teised suht magasid, siis vahtisin niisama lage ja kuulasin, kuidas õues vihma ladistas. Kui teised bussi peale ära läksid lõpuks, siis sain ise ka koju, uksest sisse jõudes tilkusin üleni.
Eile oli siis essa öö kodus magada. Just ärkasin kaa. Natuke harjumatu ainult.

2010-08-24T10:59:00.000-07:00

Shalalalaaa ja kukimuki. Millegipärast on külge jäänud see lause:D
Aga jah, suvi on läbi. Ilmad jahedad, vihmased ja värki.
Täna tegin lõppastme koolituse ära. Ei viitsinudki, aga vaja oli. Ja hommikul oli üllatus - Mirjam ka seal. Vähemalt üks tuttav nägu ja polnud väga igav. Aga libedarada oli küll super. Alguses oli räige närv sees, et äkki ei saa hakkama ja ei oska jne. Aga ega teisedki paremad polnud, lasid autodega piruette ja sõitsid rajalt laksuga välja. Wiiii, nii lahe oli, rallimeeee:D
Kool väkk. Hakkab jälle see jama.
Aga tahan reedet. So f-ing bad.

Ütle, miks sa teed mulle nii...

PS! Nägin öösel unes, et Peep tuli mulle koos oma sõbraga järgi ja pidime minema kultuurimajja klassikokkutulekule. Sõitsid mingi ägeda hõbedase maasturiga. Wooah.

2010-08-16T02:47:00.000-07:00

Mul ei tulnud öösel und. Üritasin päris pikka aega, enne kui magama jäin. Pähe tikkusid igasugused huvitavad ja haiged mõtted, nt tulevikust ja koolist, kuidas ma hakkama saan ja kõike muud.
Kui ma niimoodi pooleldi uneledes akna poole vahtisin, ehmatasin järsku. Eredalt helendav tuluke söras taevas - ja siis järsku kustus ära. Alguses mõtlesin, et ufo. Jooksin aknale vaatama ja uurisin päris tükk aega. Lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täht, õigemini Veenus, nagu Silver väitis, ja pilved liiguvad, sellepärast siis niimoodi särab-kustub vaheldumisi.
Aga laupäeval oli tegelikult tore. Mulle jubedalt meeldib hea seltskond ja kui inimesed on vabad, teevad nalja ja värki. Priidust ainult kahju, kes mida rohkem jõi, seda kainemaks sai.
"Juulikuus lumi on maas..." ikka pargis kõva häälega ei laulaks. Kahju, et Silver ise ei mäleta, sest päris hästi laulis:D

2010-08-09T12:44:00.000-07:00

No enam tõesti hullemaks minna ei saa. Vanemad on täiesti ära pööranud. Nad juba enne olid peast segi, aga praegusega ei anna võrreldagi. Päevast päeva ainult üks jura käib, mis paneb mu pea lõhkuma.
Ja siiski selle kõige keskel võib mu süda lõpuks natukenegi hüpata. Sest me oleme koos.

Sa oled mu päikesekiir pilvises taevas.

P.

2010-08-08T03:26:00.000-07:00

Pole midagi paremat, kui käia kell 1 öösel ujumas. Vesi polnud külm, aga päris jahe. Mul polnud käterätti ka. Aga siiski super. Ainult vaikus ja pimedus, öises taevas helendamas tähed. Ja meie kahekesi.

2010-08-01T01:34:00.000-07:00

Järjekordselt mingi kahtlane unenägu. Meeles on ainult teatud virvendused, kuidas Kristi Avonist sinist näomaski tellida tahtis ja Denka, kes pidevalt mu unenägudesse ära eksib. Ja siis veel see, kuidas ma seletasin mingile võhivõõrale inimesele, et Soomes on töötu abiraha umbes sama suur kui miinimumpalk ja sellepärast välismaalased ei vaevugi keelt õppima, et tööle minna. Hmm jah.

Ma panin tähele, et juberuttu läheb õues pimedaks. Kell 10 on veel täiesti valge ja 11 juba kottpime. Päris kiire üleminek. Ja kuu on ka päris ulme. Selline oranzi värvi ja kahtlane.Varsti on päris täiskuu ka. Ja ega see ei meeldi mulle.

Aga eile oli päris tore. Istusin terve õhtu puu otsas. Hea ülevaade. 6 poissi ja 1 tüdruk puu otsas. Huvitav.

Aga ma olen tegelikult häppi.

2010-07-30T01:38:00.000-07:00

Homme lähen korterit koristama. Natuke vaja pesta ja värki. Igatahes köögis on suur kast, kus sees on potid, pannid, taldrikud, kausid, tassid ja palju muud. Selline tunne nagu kolima hakkaks. Kuigi natuke ju kolin ka. Aga eks siis ole õigem tunne, kui voodi ja laud ka lõpuks sisse saavad.

Ja täna on reede.Lõpuks ometi. Ei jõua õhtut ära oodata...

2010-07-29T11:42:00.000-07:00

Jube ootusärevus on. Oh, sügis, sügis...ma ei kujuta ette, mis saama hakkab. Kas ma saan hakkama? Aga ma mõtlen sellele, et ma pole ainuke ja nii paljud enne mind on sama läbi elanud. Üliõpilane...wow. Aga tegelikult tahaks veel üheks aastaks kooli tagasi minna. Kuid kannatust, sinna tagasi lähen ma ju nagunii...kui siis loodetavasti juba õpetajana:P

Aga täna lesisime Liinaga selili murul, välgud sähvisid ja ümberringi kõmistas. Lihtsalt vaatasime, kuidas tumedad pilved kiiresti liikusid. Ja nautisime vaikust. Enne tormi:D Ja torm tuli ka. Kui pargis Kristoga juttu ajasime. Tekkis tahtmine postist kinni haarata, et orkaan minema ei viiks. Panine ruttu kodupoole jooksu, kuid uksest sisse jõudes tilkusime ikkagi pealaest jalatallani. Tegelikult päris mõnus oli:)

2010-07-08T13:17:00.001-07:00

FUCK EVERYTHING!!! Enam segamini olla ei saaks...Miks kõik alati viltu kisub? 2010 aasta...einoh, ma ei kurda, aga "Mõne inimese arvamus minust langes" täiega. Ega ma ise enast paremini ei arva. Aga parem rikkuda oma noorus, kui jätta see kasutamata. Nii lugesin kuskilt. Ja ÄRGE TOPPIGE OMA NINA TEISTE ASJADESSE! Pole minu mure, et endal kõik korras pole.
Hehe. Veidike PISSED OFF.

2010-06-27T13:23:00.000-07:00

Väike unistaja. Tahtsin panna siia selle, sest mulle jubedalt meeldib. Selline tunne, et kohe tuleks üks sügav ohe.

The new me...

2010-06-27T12:52:00.000-07:00

Nonii. Ma suutsin ennast lõpuks nii palju kokku võtta, et midagi kirjutada. Täielik eneseületamine.

Kõik on nii segamini. Ma ise olen ka segamini. See kõik on mu pea sassi ajanud. Eksamid, lõpetamine. Ja see suvi kaa. Pole päikest eriti olnud ja niisama tühja passimine, sest pole midagi teha.

Ma olen kuidagi nii...endassetõmbunud või...ega ma ei oska seletada ka. Ma ei oska endam suhelda inimestega, mul pole lihtsalt midagi tarka öelda. Mitte et ma nüüd tark oleksin, aga siiski. Murede uputamine alkoholiklaasi ka ei aita ja pealegi liigjoomise tagajärjel surevad inimese ajurakud, mida on mul niigi vähe.

Mind piinab see, et ma vahel pööran ära, veits kreisi ja teen lollusi. Ja ma tean, et paljudele see ei meeldi, vaadatakse kõõrdi ja arvatakse ei tea mida veel. Ma ei õigustagi ennast, kuid selline ma olengi! Ega ma nüüd ennast muutma küll ei hakka ja ma ei kavatse halama ka hakata, et oii, ma kahetsen oma lollusi. Ja kui veel keegi tuleb otse ütlema, et ma olen ikka niiii siivutu, patt lausa! Vot sellepeale lähen ma küll marru. 21.sajand ikkagi, inimesed! Noorus on hukas, seda teavad juba kõik.

Aga milleks üldse kahetseda? Me elame ju ainult üks kord, tulebki võtta kõik, mis võtta annab. Ja siiski arvan ma, et ma pole midagi valesti teinud. Võib-olla kellelgi teisel südametunnistus piinab? Selle peale ma naeran, ausalt:D:D:D

Ma ei mõista inimesi. Armastust siis õigemini. No kindlasti on osa probleemist peidus ka minus. Aga...Kunagi ei ole probleem ühepoolne. Mis on armastuses keerulist? Lihtsamas keeles siis: armastab, ei armasta. Nopiks nagu lillelt õielehti. Praegusel juhul räägime siis kas meeldib, või ei meeldi. Ja miks peab alati olema tüdruk see, kes esimese sammu teeb? Poisid/mehed on tänapäeval ikka niiii jänesed, vähemalt enamus neist, loomulikult mitte kõik. Aga siiski, siiski.

Ja ikka olen mina see, kes surgib niikaua kuni kõrvetada saab.

But no regrets.

Waka waka.

2010-06-08T12:07:00.000-07:00

Kõige vastikumad on just sellised ilmad nagu täna. Vihmane, sombune, hall taevas ja ainult 10 kraadi sooja. Juunikuu on käes ja enam hullemaks minna ei saa. Vist. Kuigi eksamitulemused kirjandis ja inkas on veel tulemata. Siiamaani pole midagi head olnud, seega lootust veel on.

Tegelikult tahaks vot Pärnusse minna. Aga no mida seal ikka istuda, kui tuul puhub liiva näkku ja nii külm ei pane või talvejope selga. Isa juba rääkis ka, et võiks minna, aga ajaga on ka suht proble, sest see nv ei saa, 15-16 juba Hiiumaale, siis mingi paaripäevane auk jääks ja ongi juba lõpetamine.

Vahepeal tuleb selline natuke põdemistuju peale seoses lõpetamisega. Et äkki ikkagi on kellelgi samasugune kleit kui mul. Ma üritan küll mitte mõelda, aga ütlesin isale ka ükspäev, et kui enne tuleks selline asi välja, siis otse poodi ja uus kleit. Ema lõugas küll, et misasjaaa, aga isa ütles ainult: jah, muidugi.

Emaga hommikul linna minnes sadas vihma otse näkku. Tõmbasin veel kapuutsi pähe, aga no mis see aitas siis. Kuidagi unine oli olla ka. Magasin küll poole 11-ni, aga ikkagi oli kuskil varahommikul mingi segaja. Järjekordselt, kuulen läbi une - tümps, tümps, tümps. Vesi tilgub vaibale. Tore. Silmad vist tegin lahti ka, aga oli pime ja ega ma siis ei viitsinud midagi ette ka võtta. Aga magamajäämisega oli probleeme, sest ma juba kord olen selline, et iga väiksemgi pisisasi häirib kohutavalt.

Uni oli ka jubedalt kahtlane. Eriti ei mäleta, aga olin metsa sees kuskil hurtsikus, mis oli hääästi vana. Sõin suurest põõsast viinamarju. Siis järsku helistas keegi naine, kõrvalmajast, et kutsub politsei, kui ma kohe ära ei lähe. Ma tahtsin ise veel kellelegi helistada, aga hääl ütles: Vabandame, aga teie telefonil pole piisavalt kõneaega...

Aga Maximas sain veits šoki. Lähen käruga mööda vahekäiku ja järsku pead tõstes vaatan - kuidagi tuttav nägu. Üks vana tuttav, keda polnud mitu-mitu aastat näinud, elab Türil tegelikult. Viimati sai vist aasta tagasi msn-is paar sõna vahetatud. Igatahes vaatasin ja imestasin, et kas ikka on tema või mitte. Aga oli, tundis isegi mind ära ja ütles: Tere! Aga teda ma poleks küll näha lootnud. Sellepärast oligi šokk.

Mäletan, kui ta kunagi suviti Jõgeval oli, siis sai ikka väljas hängitud. Ja kui ta ükskord mulle 5 liitrise veenõu pähe tühjaks valas. Ma seisin veel keset tänavat ja tilkusin, ise pealaest jalatallani märg. Ja mu koera kutsus ta ka alati millegipärast Pitsuks, ei jäänud nimi meelde vist:D

Kristi ja Liinaga vaatasime filmi "Dukes of Hazzard". See film mahub surmkindlalt mu filmide top 10-sse. Kunagi käisin isegi kinos vaatamas. Mõlemad näitlejad on ikka üliägedad ja Johnny Knoxville on alati mu lemmik olnud:D

Vähemalt üks asi on hea, kui Jacki pole - saan kaks nädalat nüüd varem magama minna;)

Not what I expected...

2010-06-08T11:21:00.000-07:00

Selline jube vastik tunne on, kui tead, et peaksid kellelegi midagi rääkima, aga siiski seda ei tee. Natuke närib see, kui keegi arvab midagi, mis tegelikult tõsi ei ole. Kas öelda, või mitte. Kas rikkuda selle inimese arvamus sinust? Ma arvan, et polekski mõtet looda, et keegi on täiuslik ja rikkumata. Kuid kui siiski keegi nii arvab?

Samas ma mõtlen, et kas poleks parem, kui kaks inimest ei teaks üksteisest kõike. Kuid siiski nt. suhtes oleks see ebaaus, kui midagi varajakse. Aga kas siis pole nii, et minevik on minevik, muuta seda ju nagunii ei saa, miks ei võiks siis kõik jääda nii, nagu on? Milleks rääkida midagi, mis tegelikult ei ole ju nii oluline, kuid võib ikkagi suhte ära rikkuda?
Kuid endal on halb tunne, kui keegi arvab, et sa oled hea ja korralik, arvab sinust natuke teistmoodi, kui tegelikult on. Ma arvan, et oleks õige, kui räägiks. Aga mõte sellest, et see võib kõik ära rikkuda...pettumine teises inimeses.

Aga ei saa ju midagi muuta. Mis tehtud, see tehtud. Kas siis inimene, kes sinust hoolib, ei peaks seda mõistma? Ta peaks võtma sind sellisena, nagu sa oled ja mitte hukka mõistma tegude pärast, mis on tehtud. See oleks ideaalne suhtumine. Kuid paljud inimesed ei mõista seda. Mitte miski ei ole ideaalne.

Ja mis siis lõpuks saab? Kui vaikida, nii kaua kui võimalik. Pettumus ja kõige lõpp või hoopiski mõistmine ja leppimine?

Kuid enne tuleks jõuda otsusele, kas vaikida või rääkida südamelt ära.

Anywayz, let´s hope for the best.

2010-06-08T11:00:00.000-07:00

Pühapäeva hommikul oli karm äratus. Kell pool 9. Kuigi ma telekat viimasel ajal ei vaata, siis ikkagi jäin laupäeva õhtul paari head filmi vahtima ja sain magama kuskil pool 2. Seega hommikul oli uni eriti magus. Aga isa hõikab: Lähme maale! Einoh, ega ei võinud siis ette hoiatada eelmisel päeval ka eks. Oleks teadnud.

Aga ega midagi siis. Startisime Tartu poole, enne veel Maximast ka läbi. Ema seisab ukse taga ja vaatab, et misasja, miks uksed ei avane. aga Pood avati alles kell 9 ju. Mingi uus värk ja ainult pühapäeviti. Hehe.Ilm oli sõiduks täiesti paras, polnud väga jahe ega väga kuum. Hea oli veel, et päikest polnud, ei paistnud silma, kui sõitsin.

Maal käisime vist umbes aasta tagasi, aga tegelikult mulle meeldib seal. Tee oli ka super, sest nüüd on asfalt peal, polegi enam kruusane. Väiksena mulle meeldis, kuidas tee alati tolmas. Ja see oli ka täiesti ohoo, kuidas kõik oli võssa kasvanud. Seal, kus vanasti olid põllud, olid nüüd kaetud paksu võsaga. Oleks äärepealt õigest teeotsastki mööda pannud, sest ma nii hästi nüüd ka ei mäleta seda kanti.

Käisime tädi pool, ka oma vana talu juures, naabrite pool. Linnalaps on ikka linnalaps. Kitsed jooksid õues ringi ja selline talulõhn...ei, aitäh. Jõgeva on kolgas, aga mitte niisugune nagu see koht seal. Kuigi neil oli seal isegi suur pood. Vanasti oli ainult üks väike külapoekene, kust ma tihti jäätist ostsin.

Ja siis enne Mehikoormat ühe ristmiku peal vajus mul suu päris lahti. Mingi tuttuus bemm pani sajaga mööda meist. Nagu :O Enamustes aedades oli seal hunnikute viisi vanu sikse ja mossesid. Tädi pool ka.
Olime kõik muidugi paksult riides, sest esimene eesmärk oli ikkagi surnuaed. Istutasime lilli ja värke. Sääsed olid küll parves, aga mul käis suht offi-pilv ka ülepea, pealegi ainuke koht, mida nad süüa said, oli nägu. Ja sinna ma neid ei lasknud. Seega ära ei söödud ja elasime üle. Aga kiusasin ühte konna, kelle lille alt leidsin. Ta tundus nii kuiv ja janune, seega kallasin talle kannust vett peale ja pesin teda. Aga ta ära ei hüpanud, seega ju siis vist meeldis.

Pärast pikka päeva oli kõht ikka päris tühi, Tartusse tagasi jõudes enam ei viitsinud kuhugi minna ka. Kokku on maale maad kuskil 110 km. Seega suht pikk maa ikkagi. Kaasas oli paar õuna, ema isegi ei karjunud, kui autoroolis õuna sõin.

Aga nagu ma aru sain, siis kuskil kuu lõpus pidime uuesti maale minema. Tädi tapab vist siga ja siis saame me ka liha, või midagi sarnast. Ei tea veel ise ka:D

2010-06-04T12:55:00.000-07:00

Palun vabandust. Kõige pärast, mis ma teinud olen. Nagu Keit ütles, et ma olin pubekaeas normaalne ja nüüd on see pähe löönud. Aga ma hakkan nüüdsest korralikuks. Sain oma vitsad kätte. Kunagi pidi see ikka tulema. Kuigi ma tõesti arvasin, et ei tule...fakk. Ma ei saa aru, mida ma põen, ometi 19 ju. Aga need saavad aru, kes teavad minu vanemaid...

Täna käisime surnuaias. Ma mõrvasin suure puuseene ja mitukümmend sääske. Kriminullide vaatamine hakkab pähe juba. Igatahes sääsed sõid. Ja sõid veel.

Ma avastasin veel, et päevitus on peaaegu maha kulunud. No sun. Tegelt on, aga päevitusilma nüüd ka pole. Tuul. Ja nüüd alles õhtul koju tulles läks päris jahedaks. Istusin veel pargipingil ja külmetasin.

Ja Jack-kullakallis. Sa kohe kerjad keretäit. Miks sa ometi teed mulle nii?

Mul on uus lemmiklaul. Nii kuradi tuttav on, aga kus ma seda kuulnud olen??

Been talking to myself forever...

2010-06-01T06:18:00.001-07:00

Ja nii solv on. Ma ei saa aru, et miks on alati nii, kui ma midagi väga tahan, siis ma seda ei saa. No ma üritan mitte pubetseda sellise tühja pärast, nagu praegu. Ehk siis sellepärast, kui miskit plaanitakse ja siis üks osapool hüppab alt ära. Ma ei saa aru inimestest, kes annavad tühje lubadusi. Lubavad, ja siis ise mõtlevad tegelikult, et "ega ma nagunii ei lähe" vms. Ega ma ka siis ei tea, mis kellegi peas toimub. Aga ma olen üldiselt selline konkreetne. Ja mulle meeldib, kui öeldakse otse, et ei tekiks mingit lootust, et äkki siiski...Kas on või ei ole, saame kokku või mitte, meeldib või ei meeldi. Vihkan neid vahepealseid variante ja segaseid signaale, millest võib ükskõik mida järeldada. Mul aju ütleb üles, kui ma liigselt sellise jura peale mõtlen.

Kõik on üldse nii käest ära. Ma ei tea ise ka, mida ma tahan. Elust üldse. Eesmärgid. Ma ei viitsi seda jama. Kool on läbi ja ma olen jumala lebosse lasknud kõik. Ma ei suudaks enam õppimisele 5 minutit ka keskenduda. Tahaks ainult sooja suve, et saaks päev otsa rannas vedeleda. täna taheti segi peksta vist kodus. Pese põrandaid, võta tolmu, korista kappi, niida muru, istuta kurke. No dšiisas. Ega ma olen laisk jah. Tean seda. Aga no üle ka ei maksa pingutada.

Käisime Kristi ja ta emaga piibelehti korjamas. Numps. Hästi lõhnasid ka.

Täielik Dexteri maania on hetkel. 3 hooaega just alustasin. Ja hea on. Soovitan. Viib ilusti mõtted mujale, muidu ajan ise ennast närvi. Sest ma vihkan üle kõige, kui mind ignotakse. Olen crazy selfish bitch, olen jah. Sina tead, mina tean. Aga pls, ära igno.

2010-05-26T02:58:00.000-07:00

Tegelikult ma ei kavatsenud Eurovisiooni vaadata. Arvata oli, et Eesti edasi ei saa. Aga okei, see selleks. Jõudsin eile teleka ette täpselt siis, kui hakati edasipääsenuid ütlema.

Ma pole kõiki laule kuulanud ja ei kavatse ka, aga need 2 on kohe esimese laksuga lemmikud.

Wasted

2010-05-25T09:21:00.000-07:00

Päev on totaalselt rikutud. Läksime siis hommikul Tartusse. Autohooldus. Tegelikult pidime maale ka minema, aga mõtlesime, et ah, ei hakka, sääsed pistavad elusalt nahka. Mõni teine kord. Hea oligi. Oleks muidu kõik kodinad, vanad riided, surnuaiastaffi kaasa vedanud.

Anywayz, kella 10-ks oli autol aeg. Ah, paar tundi läheb eks. Tegelt. Helistati mingi pool 11 ja öeldi - ee...anname teada teile, et kuskil kella 4 paiku saate kätte auto. Noh, tore siis. Algselt pidigi mingi paar tundi max minema, aga siis öeldi, et kuna te juba siin olete, siis oleks vaja mingi rihm ka ära vahetada. No jah siis.

Nii. Käisime Rimis, chill. Saime täiega šoki. Ostame tavaliselt Pandule Friskies koeratoitu. Avastasime, et oleme seda kogu aeg Maximast ostnud 125.-ga, Rimis aga see sama 68.- Nagu...pole sõnu. Ema alguses ei uskunud, vaatas, et vale hind vms. Aga kontrollisime kassas ja näedsiis. Ikkagi 68.-

Edasi jätsime ema maha ja läksime isaga linna. Käisime turul ja värki, isegi mööda poode kolasime. Või noh, mina kolasin, tema istus ja ootas pingi peal. Polnud piisavalt ressursse kaasas, seega ei saanud miskit osta. Ja kuna meil sitaks aega oli, siis käisime Raekoja platsil, jalutasime niisama. Mõnus. Polegi ammu isaga niisama kahekesi kuskil chillinud. Käisime pärast veel Mäxis ka, ema ei olnud, kes lõugama oleks pistnud. Sõime jäätised teepeal ära, emal polnud vaja teada. Aga friikaid jätsime talle ikkagi. Noh, nii kadedad ka siis pole.

Tundus, et päev otsa juba kõnnitud. Ema istus bussipaviljonis, toitis sääski vms. Ja vaatan kella - 1 alles. Nagu wtf? 3 tundi veel aega. Istusime, istusime, käisime veelkord Rimis, veel istusime. Lõpuks chillisime ikkagi City Motorsi juures. Isa läks autosid vahtima järjekordselt või miskit, järsku tuleb - ou tule vaata! Mida? Mingi audi. 34k. Jumala ilus, pestud, kammitud ja korras, usegi uued rehvid all. Ma sulasin. Niuksusin vaikselt seal omaette, et seda ma tahan küll... Ja ma olen suht kindel, et päeva lõpuks oleks ma selle kätte ka saanud. Isale ma juba auku pähe rääkida oskan. Ainuke probleem - mootot oli 2.4. Nagu waaay too powerful for me. Eks ta ole siis jah.

Pärast järjekordset lebotamist autoesinduses diivanitel, kui kell hakkas juba 4 saama, siis saime järjekordse šoki. Auto valmis ja maksma. Nagu tänasest hooldusarvest vähe oleks olnud, siis avastati veel üks viga autol - roolivõimendi pump lekib. Või midagi sarnast. Selle vahetamisega pole küll kiiret, aga siiski tuleks teha. Ja palju maksab? Mul vajus suht suu lahti. Ütlesin kõva häälega: Ja sinna lähebki minu auto raha. Noh, mitte küll päris nii palju, aga ikkagi. Wow. Ja meil auto alles 5 aastat vana, läbisõit 15k. Ja juba nii puru? Isa kirus terve tee tagasi koju, et prantslased rsk ei oska autosid teha.

Päeva ajal sain veel sõnumi, et õhtul vaja kunstikooli minna. Ruttu kimaga koju siis, et 5-ks kohale jõuda. Ema vahepeal õiendas küll, et vaata kiirus sul üle saja juba. Aga noh, ma küsin alati, et kas sõidab tema või mina. Siis on suu kinni tavaliselt. Aga kunstikoolist siis niipalju, et reedel läheme me Palamusele klaasikotta jällegi,mõnus, mulle meeldib seal. Benss makstakse ka kinni, mis siis viga eks. Ja pühapäeval, oi oi, hakkan ma Lastehommikul põnnidele näomaalinguid tegema. Aga ma usun, et kellel huvi on, siis võin mõnele suuremale "põnnile" ka tea. Ma tegelikult kardan ainult seda, et tulevad mingid poisid ja küsivad autosid, motikaid jne. Vot siis ma jään vist küll jänni:D

Aitäh, jahe ilm, et tulid, aga nüüd võiksid jällegi ära minna. Pikemaks ajaks, palun:D

Üks laul ka. Kuulsin täna hommikul Powerist, kui Tartusse sõitsime. Super. Kohe hakkas meeldima.

2010-05-23T01:40:00.000-07:00

Silmad jooksevad kohutavalt vett, sest pidin sibulat lõikuma -.-

Ja need kuradi bloodusuckerid sääsed. Pole veel näinud nii õelaid ja verejanulisi jobusid.

Eile sõin 3 mahlajäätist ära. Kui saaks, siis nende peal ainult elakski vist.

Anywayz, I´m out. Sest homme hakkab arvatavasti sadama. Kuigi vihma lubas juba ka tänaseks. Aga päev alles alguses.

Tsaupakaa.

Burnin´

2010-05-20T05:06:00.001-07:00

Ma olen nii ära kärssanud. Pean minema poodi, et päevitusjärgset kreemi osta. Margil oli kunagi mingi lastekas, täiega hea, võttis kohe kipituse ära. Aga ma olen ikkagi nii pruun juba. More plz!

Pmst mul muud teha ei ole ka kui ainult päevitada. Niikaua tuleb viimast võtta, kuni ilmad ilusad. Sest praegu on selline saun õues ning mul on tunne, et ega siis lõpmatuseni nad ka ei kesta. Pandu on ka päris segane juba, nuusutab õhku, tunneb äikest vms. Ja siis käib ja närvitseb.

Anywayz, eile tuli Kata. Polnud suht kaua näinud ka tegelikult. Äge oli, muljetasime ja imestasime, milline pommiauk see Jõgeva ikka on, võrreldes siis Tartu või Pärnuga. Hoopis teine kultuur ju pmst. Õhtul chillisime väljas, peksime Kristi ka õue. Ainult sääsed rsk, mis nagu rämedalt segasid. Nii näljased pole nad vist olnudki kui eile õhtul. Ja siis u kell 11 aeg, kui koju hakkasime tulema, ütleb Kata: Seda head kartuliputru tahaks veel. Noh, ja siis sõimegi kodus putru ja hapukurki. Hilisõhtune eine enne magamaminekut:D

Täna olen jälle õues passinud. Muru niitsin ka ära loomulikult. See ongi nüüd minu töö pmst. Ja ma hakkan juba harjuma ka, pole nii hull midagi. Eriti hea oli, et kedagi polnud kodus õiendamas ja näpuga näitamas, sain ise niita nii, nagu tahtsin. Mm, emal mõned lilled läksid ka, aga loodame, et ta ei pane tähele:P

Aga seda pean ka veel ütlema, et kevad on ikka nii kohutavalt ilus aeg. Meil on aias nii palju tulpe ja mulle eriti meeldib, kui on sinine taevas ja roheline muru. Kohutavalt mõnus. Vaatan aknast välja ja kõik on sinise-rohelise kirju. Pargis on kõik puud ja põõsad lehes, hea chillida, keegi ei näe läbi:D

Liinal on täna aktus, korjasin aiast hunniku tulpe. Mõtlen, et peaks pesemas ka ära käima, siis vaatan. mis selga panen...kõige hullem probleem nagu tavaliselt:P Pärast pidime sööma ka minema.

Mul on nii kahju lastest, kes praegu peavad istuma koolis ja kärssama. Ma tean ju, milline piin see on. Ongi hea, et ise enam seal olema ei pea. Jah, mulle meeldib seda nina alla hõõruda:D Aga ma tõesti ei kujuta ette, kui ma peaks praegu veel midagi õppima. Nagu 2 nädalat on möödas mu viimasest eksamist...ja ma ei pea enam õppima. Kuni sügiseni. See teeb ju u 4 kuud. Seda ma kardangi kõige rohkem, et siis olen lebotamisega nii ära harjunud, et enam ei viitsi midagi teha.

Ootan juba Hiiumaa reisi. Pean ainult magamiskoti ostma. Sest nagu täna kuulsin, siis ööbime telkides. Wii. Plaanid on juba tehtud, eks näeb siis, mis toimuma hakkab:D

Gaaash, how much I like this weather...and this song.

2010-05-16T04:48:00.000-07:00

Kõik lõhnab õues nii hästi. Päris hull padukas oli ja pärast seisin tänaval - nii mõnus. Natuke muru, toomingaõite ja tolmu segu, värskust täis. Lihtsalt tõmba kopsud õhku täis ja naudi.

Hakkasin Karrut ära saatma, vaatasime, et padukas on läbi. Natuke maad saime kõndida, kui hakkas jälle tibutama. Mõtlesin, et ah, mis see väike sahmakas siis ära ei ole. Nonii, sellise dušši saime. Jooksin padavai koju, vihma kallab nagu ämbrist, juuksed tilguvad. Üks auto sõitis veel mööda, kui ma keset teed jooksin - vahtis, et mingi lollakas vist. Aga jubemõnus oli, vihm oli selline soe, mitte väga külm.

Mult küsiti, et kas ma olen romantiline inimene. Ma ütlesin, et oleneb, mida selle all mõeldakse. Aga iga kord, kui sajab, siis kujutan ette, kuidas 2 inimest suudlevad ja vihma kallab. Ja kui veel päike ka samal ajal paistaks...Sunshine in the rain...Liiga palju romantikafilme vaadanud vist:D

Enne vihma sai grillitud ka. Sellel suvel siis esimene kord, kui väljas süüa sai. Jaa, ikka niii hea on, kui on soe. Ainuüksi mõte sellest, et on mai kuu ja suvigi pole veel alanud, on nii mõnusalt soe - tuju läheb kohe heaks.

Aga mul on jube joodikupäevitus. Millegipärast ei kavatsegi veel ära minna. Ja avastasin veel, et mingi tont on mind hammustanud jalast, putukas arvatavasti. Kohutavalt valus, paistes on jalg ja kui ainult ei sügeleks, siis elaks üle. Mingit kreemi panin peale, see suht aitab. Ja need sääsed! oh, ma ei jõua kiruda. Imes mu näppu täna, ma ei näinud ega tundnud. Ja nüüd sügeleb see kah veel.

Ja mul on alati mingid probleemid. Ma pole normaalne ega kavatse selleks ka hakata. Igaks juhuks ütlen, et kõik ikka teaks. ^_^

2010-05-16T04:46:00.000-07:00

Mulle on alati maskiballid meelinud. Selline müstiline...

2010-05-12T23:30:00.000-07:00

Pärast eksamite lõppu nagu mainisin, et kavatsen segi minna. Aga ma ei arvanud kunagi, et nii hullusti siis. Miks ma ometi nii loll olen? Blondide asi vist. See, mis ma tegin, on konfidentsiaalne informatsioon, aga ma tahaks teada seda, kuidas kuradi moodi saab mu rahakott Olerexi pargist raudteejaama postkasti? Aitäh, kes iganes selle sinna pani. Tore nali oli.

Eile päevitasin veist õues hommikul ja nüüd on põsed mõnusalt roosad, soojad ka. Kristi tuli eile ka küsis: Miks sul nii ärajoodud nägu on? Kuigi ma polnud ju midagi joonud. Peale energiajoogi. Kuum päike, energiajook ja veel paar segikammivat asjaolu...no jah - katus läheb. Nagu ühest korrast veel vähe, siis kaotasin eile järjekordselt rahakoti ära. Poleks ise märganudki vist. Õnneks jäi Peebu autosse ja sain kätte. Ei tohi vist enam seda kaasas kanda.

Käisime Kassinurmes. Mina, Kristi, Rahel, Karru. Juba kuskil tutipäeval tahtsime minna, aga ilmad olid jahedad ja siis leppisimegi kokku, et kunagi hiljem, kui ilmad soojad. Fun oli:D Ma eeldan, et Raheli poolt tuleb sellel teemal pikem postitus, seega teemavahetus.

Anywayz, ma nägin niii haiget und. Käisin Tartu Kaubamajas ja tahtsin saapaid. Sellised suuured ja musta värvi, kollaste laikudega, hästi paksud ka karvased. Ja oli suvi loomulikult. Aga minu numbrit ei olnud vist. Ja mingid väärakad teksad olid ka jalas, millega need saapad pidid kokku sobima. Siis jõudsin koju ja otsisin netist Vero Moda poode. Ja järsku olin Kristi maja juures, mingi tädi lasi mind sisse tema trepikotta, aga teda polnud koduski. Ja siis kõndisin mööda tänavat, kottpime oli, Getu oli ka ja kõik kiitsid, et oii milline kaunitar. Kusjuures isegi normaalne uni minu kohta.

Midagi nagu oli veel, mida tahtsin öelda, aga...kuldkalamälu.

Ütle, mis sa teed, minule, oma mõtetes...

2010-05-10T03:42:00.000-07:00

Brrr. Faking külm on.Nagu mingi sõltlane, joon teed kogu aeg. Järjekordne tass...

Mai enne ütles, et terve see nädal lubas vihma...Halloo, ilm on ära unustanud, et soojaks peaks minema juba?:D Aga Liina väitis hoopiski, et neljapäevaks lubas 26 kraadi sooja. Kuna reedel on Olümpiakas, siis võiks soe olla küll. Pliis.

Laupäeval oli inka eksam, see sõitis suht võssa, seega sellel teemal pikemalt ei peatu. Aga pärast läksime Kristi ja Getuga kinno Tartusse. Elm Street´i Luupainaja. Ma polnud varem kinos õudukat vaadanud, seega lootsin, et kogemata karjuma ei hakka vms:D Kuigi ma pole üldiselt selline, kes kardaks, pigem naeran mingit üliõudse koha üle. Vahepeal kõkutasin ka veits kahtlaselt, eriti siis, kui Getu silmad kinni pani:D Aga päris hea film oli, kokkuvõttes. Huvitav. Freddy on mulle alati "meeldinud", alates sellest, kui mu sünnal ükskord hilja öösel "Freddy vs. Jason " vaatasime, mis oli tegelikult hullem kui komöödia, naersime ribadeks suht, kuidas veri (ehk morss) lendas:D

Kolasime veel mööda kingapoode ka, leidsin potentsiaalsed lõpukingad, aga polnud nii palju kaasas, et oleksin ära saanud osta. Aga sellised tavalised, lihtsad, valget värvi, suht mitte eriti kõrge kontsaga ka. Kristile ka meeldisid, aga ma ütlesin, et tahan neid, siis ta lubas samasuguseid mitte osta:D

Sellel päeval oli tegelikult nagu nii soe, et lausa unbelievable. Kinost välja tulles vaatsime, et oo, sadanud on, aga õhk oli soe, nagu saunas. Kuna oli laupäeva õhtu ja kiiret ei olnud kuhugi, siis jõudsime koju alles mingi enne 10-t. keit oli ka Jõgeval ja läksime välja veel. Ema tegi alguses küll sellise näo, et Kuhu sa lähed? Aga pärast ei öelnud midagi. Nii mõnus oli, pimedus ja hästi soe, Lepiku poolt tuli hull udu, selline paks ja valeg nagu vatt. Käisime pargis ja leidisme poiste korvpalli, viskasime korvi ja värki. Pärast istusime veel niisama liumäel. Vahva.

Pühapäev algas eriti toredalt - läksin vanematega rämedalt raksu. Nagu...mul on selline tunne, et tulnukad on mu ära röövinud. Jah, väga õel olen, ma tean. Aga mis inimesed need küll on sellised, kelle elu mõtteks on: Istuda kodus, nii palju kui võimalik, ainult koristada ja õppida. Ma ei mõista neid, tõesti. Igatahes vihastasin täiega ja koristasin toa ära - tegelikult viskasin mitu kotitäit asju välja. Nii palju mõttetut staffi, mida vaja enam pole: paberid, vanad klaviatuurid, meigiasjad, mida iganes. Loomulikult lendasid ka kõik kooliasjad, paberid, kontrolltööd. Hüvasti, ja thank god, et enam kooli pole.

Tahtsime Kristiga täna pärast inka suulist doonoriks minna. Aga näed siis nüüd - ei saanud kumbki. Hemoglobiin liiga madal, mul eriti - 108. See juba veits haiglane. Aga tahaks ise ka teada, mis mul siis viga on:D Liha ju söön...

Korjasin ükspäev mingid vanad plaadid kokku, kõik ühte kohta, et viin ära autosse, seal hea kuulata. Sinnamaani igatahes ei jõudnud veel ja seisavad siin laual. Igatahes enne polnud kedagi kodus ja veits energialaks oli ka, energiajoogist loomulikult, siis panin ühe plaadi peale, kõllid põhja, nii et aknad värisesid. Nii äge oli ikka, aga laulud olid küll sellised, et omg, aastats mai tea 2003 vist see plaat. Kohe näha, mida siis fännasin:D Essa laul oli 2pac - Ghetto Gospel. Teine D12 midagi ja siis veel eurovisioonijura kaa, appi nagu:D

Mm...msn on üle prahi. Ma vahepeal nagu ei hoolinud sellest eriti, istusin offline kogu aeg, aga nüüd ei saa enam ära sealt.Mnjaa:D Ajasin Liina välja, ei viitsinud toas istuda, msn-i paus kaa veits, ja läksime jalutama. Suht pika ringi tegime, aga enamus ajast said lõualihased rohkem trenni kui jalad. See on see, et ei tohi iga päev kokku saada, sest siis on rohkem rääkida:D Ja nagu me oleme, veits lobisejad, siis jutt jooksis nii, et kurk haige rääkimisest:D

School is over. What now?

2010-05-07T01:36:00.000-07:00

Ma mõtlen...esmaspäev on viimane. Waucha, tundub veits uskumatu. Kell 9.20 esmaspäeva hommikul on siis mu eksamid täitsa läbi. Praegu olen nii emotsioonitu, ega ma ei teagi, mis siis saama hakkab. Oh, kui ainult läheksid ilmad soojaks...mis siis viga, peesitan päikese käes ja häppi, häppi...

Homme on inka siis. Ja nagu tavaliselt, ei viitsi mina midagi õppida. Eile konsultatsioonis oli ka selline tunne, et no enam ei viitsi, nii viskas üle. Ma ütlen ausalt, et ma ei plaanigi midagi vaadata. Niigi palju kogu aeg õppinud, Oskan, siis oskan. Või ei oska. Ja suht suva ka, kui paar asja puusse panen, läheb surmkindlalt paremini kui mata. Vabalt.

Tahaks...minna reisima. Nii nii väga. Kuskile soojale maale. Bulgaaria jääb mu jaoks sellel aastal ära vist, ülikoolide asjad täpselt siis. Ma mõtlen, et keelan emal ka vist minna. Läheks koos hoopis kunagi hiljem, nt augustis. Isa pakkus välja, et Portugali. Igale poole võiks, mul suva, ma nii kade nende peale, kes kogu aeg käivad igal pool. Keit jaa, sinust on jutt.

Ma olen veits imelik, sest kui on sitt ilm, siis mul ka sitt tuju. Sest ei ole midagi teha, õue ikka ei lähe sellise ilmaga ju. Sarjad on ka kõik ära vaadatud, ootan uusi osasid, ja need tulevad ka alles ma ei tea, kuna. Täna on Vampire Diaries vähemalt. Hea seegi. Peaks mõne uue sarja otsima. Üldiselt ma nägin unes, et ma mängisin jälle RS-si. Suht kiusatus on hetkel, et läheks mängima, aga ei. Ma vist ei tea parooligi enam.

Külm on. Soe tee. Mmm.

2010-05-01T11:21:00.000-07:00

Eile oli selline turbopäev. Hommikul vaatasin aknast välja, et päris mõnus soe ilm, isegi päikest veits oli. Läksimegi siis ema-isaga Tartusse. Plaanisime, et mingi kella 2-ks jõuaks koju tagasi, sest juba 5 aeg oli Kunstikooli aktus Kultras. Nii kiire oli, käisime Lõunakas, turul ja siis tiirutasime veel mööda linna ja kollasime Säästukates, sest seal pidi olema mingeid osavadi roose ja tulpe, aktuseks. Mingis sellises linnaosas käisime, mis oli mulle jumala võõras, ema muidugi lõugas iga asja peale. Ma iga kord ütles, et sõitku ise siis:D
Igatahes sain omale lõpukleidi. Suht rahul olen, nagu niiii odav ja hästi ilus ja lihtne, valge mustade lilledega. Ärge samasugust ostke!:D Nüüd veel kingi ka vaja. See on probleem. Ma nii vihastan iga kord, kui kingapoodi lähe. Ma ei taha kõrgeid kontsi. Ja kõik ilusad kigad on kas 10cm kontsadega või päris madalad. Nagu midaa.Anyway, tormasin veel enne kojujõudmist vanaemapoolt haiglast läbi, viisin mingi jogurti talle. Siis vahtisin, mida aktusele selga panna. Ja olin õnnelik, et soe ilm, jõudsime Kultrasse, siis mida - hakkab sadama. Ühispildi aeg kah seisime väljas ja suht vaikselt kallas juba:D
Aktus oli selline väääga igav. Kui nt välja arvata see, et Nastja ütles mul selja taga: Issand, mu muna kukks maha! Ja mina kogemata turtsatasin, kui saalis oli suht vaikus. Selle munaga oli tegelt nii, et üks endine õpetaja jagas meile šokolaadist munad, mis jubedalt sulama hakkasid, kõiil olid lömmis nad pärast. Saime veel igasugust staffi - šoksi, tänukirja, lilli, raamatu. Raamat oli kõige ägedam. Nagu special meie 9.lennu raamat. Armas. Aga kuradi kallis oli kah, nagu ma pärast kuulsin. Ja siis ma vahepeal ajasin oma lilled ka maha, võtsin ühe üles, kukkusid ülejäänud asjad maha. Ja ma istusin veel esireas kah, eks te arvakse ise, kui tore see oli:D
Täiega nunnud olid Kristi, Liina ja Birgit, kes mulle lilli tõid. Nii tore ikka, et keegi meeles peab, mis siis, et selline jura sündmus nagu Kunstikooli lõpetamine. Pärast sai kringlit, jaa...Mul on tegelikult kavas üks eriline postitus kaa, ekstra Kunstikoolist. Käskisin Eliisel ka mõelda, mis pulli kõik saanud on, et siis meelde tuletada. Eks vaatab siis, kuna jõuan sellega ühele poole.
Kuna selline vastik ilm oli, siis välja minemine ei tulnud enam kõne allagi, ja kutsusin Kristi ja Liina enda poole "tähistama". Sõime salatit, torti, vaatasime Alice Imedemaal. Pärast otsustasime ikkagi välja minna, ei sadanud parajasti. Liina naeris vahepeal nii kõvasti, et mul ema küsis: Juba olete purjus vä?:D Mida me jõime, sellest me ei räägi.
Kõndisime linnas ja mõtlesime, et huvitav, miks nii tühi on kõik. Kristi laulus:...muredest tühi on terve linn. Ja siis see kummitas meid terve õhtu. Igatahes meenutasime, et kui väikesed olime, siis toimusid Volbriööl igasugused üritused, lapsed riietusid nõidadeks, lõkked ja värki. Aga tundub, et see traditsioon on päris ära kadunud. Sest ainukesed, keda linnas nägime, olid mingid, bemmivennad Kaubahalli parklas. Meie kah muidugi väheke imelikud, et sinna ära eksisime.
Olerexi pargis oli lõke ja me Liinaga läksime veel pärast seda tšekkima. Lõke oli mõnusalt suur, aga me kaugelt ei näinud, kas tuttavaid on seal või mitte, siis ronisime mäe taha ja luurasime, nagu vanasti sai tehtud. Põõsas oli ees ja keegi meid ei näinud, siis nii põnev oli, veits adrenaliinilaks. Mingid võõrad olid kõik, siis seega otsustasime, et sinna seekord ei lähe, parajad jänesed:D Just seisime seal mäe varjus, kui nägime, et keegi läheb mööda, ruttu pikali maha ja kapuuts pähe, et loodetavasti nad meid ei näe. Mina ootsasin lauset: Teate, mingid tüübid luuravad meid seal! Seda aga ei tulnud, siis lasime jooksuga jalga sealt, igaks juhuks:D
Ja peaaegu siis, kui koju saime, hakkasid sellised imelikud valged sähvatused. Ma alguses arvasin, et rakette lastakse, sest enne õues lasti ka, aga siis käis kõva pauk - ohoo, müristab. Sellele järgnes loomulikult ka paduvihm ja päris pikalt vahtisin lage, sest ma juba kord olen selline, keda sellised pisiasjad häirivad.
Praegu olen nii tüdinud, sest vanemad käisid ilgelt pinda, et ma matat õppima hakkaksin. Noh, eks ma siis tegin midagi, aga nii kuradi vihale ajab, et mul midagi välja kunagi ei tule. Homme jälle kooli, mingi soodukas oli ja ostsin Starterit kaasa,muidu nagu tavaliselt - 2 ülesannet tehtud ja siis on kopp ees ja suren seal.
Tegin teed. Mul seisab kapipeal mingi 3 erinevat pakki rohelist teed, nii hea. See viimane, mis ma täna ostsin, on veits kahtlane, lõhnab nagu hunnik lilli ja maitseb ka samamoodi. Kuigi ei, suht normal:P

2010-04-28T23:42:00.000-07:00

3 down, 2 to go. Nii paljudel on msn-is selline nimi. Ma arvasin, et kui eksamid tehtud, siis on kohe kergem olla jne. Noh, natukene. Aga ma olen ennast nii ära väsitanud, et lihtsalt ei suuda. See külm ilm ei aita ka mitte teps kaasa. Kohe-kohe on maikuu ja kraadiklaas näitab päris tihti veel 0 ja vähem. No mida.
Ma ei tea tegelikult ise ka, miks ma nii pessimistlik kõige suhtes olen. Kui mata eksam ka läbi saaks, siis oleks juba veits parem. Mind kohutavalt häirib, kui küsitakse: Noh, kuidas sul eksam siis läks? No aga ma ei tea ju! Ma ei julge öelda, et päris hästi, äkki ei läinud. Tegelikult enam vähem võin rahule jääda. Aga lõplik otsus tuleb ikka punktide teadasaamisel.
Meil ei ole vett. Mingi trass on kõrvaltänavas katki. Ema tegi hommikusöögiks pannkooke ja kõht on juba nii täis, et rohkem ei jõua. Olen niigi 2 päeva ainult burksi söönud. Ostsin kukleid, pihve ja kõike muud. Koduburks on hea, aga Nurksi burks on ikka üle kõige. Kallis kah rsk.
Kell 11 peaks mata konsultatsioon hakkama, see on ka üks paras piinakamber. Mul puudub tahtejõud, et neid ülesandeid lahendada. Ma nagunii ei oska. Ja oii kui vihaseks ma saan, kui keegi küsib: "Palju sa lahendanud oled? Mul juba niiiii palju tehtud." See oli selge vihje, palun võtke õppust. No ei pea siis nina alla hõõruma, ma tean ise ka, et ma peaks tegema. Aga niimoodi kekutada, nagu lasteaias, vot see on nõme.
Praegu vaatasin aknast välja, et wtf. Mingi auto ja rattad õhus. Liivakoorem oli nii raske, et surus tagumise otsa vastu maad ja esikabiin tõusis õhku. Väga haige.
Ja nüüd kooli. Vihma sajab, tere hommikust.

2010-04-18T11:10:00.000-07:00

You made me feel like I´m a waste of space.

And I know you are not worth my tears.

I´m sick of caring when nobody cares about me...

I hate how I feel.

Need to stop.

2010-04-13T09:05:00.000-07:00

I do not want to be afraid
I do not want to die inside just to breathe in
I'm tired of feeling so numb
Relief exists I find it when
I am cut

2010-04-12T07:50:00.000-07:00

Ma isegi ei tea, kui palju täna sooja oli, aga ma pakun, et täitsa palju. Igatahes autoakna kerisin sõidu ajal alla, sest küttis nagu saunas.

Aga hea päev oli, koolis olin ainult esimesed 2 tundi ja siis tõmbasin Virtusesse. Pidime oma tööd kultrasse viima ja siis näituse üles panema. Vana näitus oli loomuöikult maha võtmata ja õpetajad loivasid ennast ka alles mingi pool tundi hiljem kohale. Ootsime ja seisime kultra ees, siis mingi vanem mees sõitis rattaga mööda ja ütles: Tüdrukud, kas te rinda ka näitate vä? Ma hakkasin kõva häälega naerma ja vanamees ahvis mind veel järgi kah. Appi, mis haigeid inimesi ikka leidub:D Lõpuks sai ootamisest kõrini ja just sel hetkel, kui olime ära minemas, tuli lõpuks õpetaja. Aga minema läksime veitsaks ajaks ikkagi, mis seal ikka tühja passida.

Aga näitus sai üles, veits jama oli nende kinnitamistega. Istusime siis niisama ja vahtisime, sõime šoksi ja värke.

6ndaks tunniks läksin kooli tagasi, raamatutöö. Ja viimasest tunnist saime ka minema. No paremat päeva ei annagi tahta eks. Aga sööklas oli tänase päeva vaieldamatult parim kild. Meil oli lauas nii vähe leiba. Alari istus poistelauas veel üksinda ja Rahel ütles: Oi Alari, vaata mis seal su selja taga on? Alari loomulikult vaatas, ja samal ajal pani Rahel tema laualt paar leivatükki tuuri. Me naersime nagu napakad, ei tea, kas Alari aru sai:D Aga üldse söökla on mingi naerukoht, kogu aeg leiame midagi, mille üle irvitada. Küll ajab keegi piima lauale, siis mängime telefonimängu või varastame kõrvallauast leiba. Pole siis ime, miks teistest laudadest meid imelikud pilgud saadavad. Olen näinud küll:D

Shalalalaaalaaa. Ja ma nüüd järjekordselt õue. Ajaloo kontrolltöö, pssh. Suhteliselt ükskõik sellest:D

2010-04-11T03:08:00.000-07:00

Loomulikult oli eile ka nii ilus ilm, et pidin kohe jalutama minema. Pandu vahtis mind juba hommikust saadik selline kahtlase näoga, käis järgi ja tonksas ninaga mu säärt - tahtis jalutama minna. võtsin ta siis kaasa, ja läksin. Vaatasin esimese asjana, et Olerexi park oli tühi - polnud seal nii ammu käinud, talvel vist viimati. Jalutasin mööda platsi pargi poole ja märkasin, et hiigelsuurtest lumevallidest, kus talvel sai hullatud ja lumesõda tehtud, on järele jäänud vaid 10 cm kõrgused õhukesed lumehunnikud.

Igatahes kõndisin seal, kiikusin veidike omaette ja meenutasin, kui vahva meil seal kunagi oli. Ma nagu elasingi seal pargis, hommikust õhtuni, pesapall, trihvaa ja igasugused pättused.Sõber digikas oli ka loomulikult kaasas. Ronisin liumäe otsa ja avastasin seal päris palju vanu markeriga kirjutatud lauseid, nimesid jne. Mu tähelepanu hajutas Pandu, kes oli leidnud maast kellega tatise salvräti ja pugis seda suure rõõmuga.

Olid ajad.Nii kahju on tegelikult, et enam nende inimestega ei suhtle.

2010-04-11T03:07:00.000-07:00

See toas pidev toas istumine ei ole eriti meeldiv. Ja kui akna taga on ilus sinine taevas ja päike paistab, siis parem istuda värkse õhu käes kui siin nelja seina ja arvutiekraani ees. Reedel oli esimene soe ilm üle pika aja ja mõtlesingi, et alustan kevade tähistamist siis. Pea oli veidike sassis ka ja kobisin oma kuuma teetassiga välja. Pole midagi mõnusamat, kui istuda õues päikese käes ja kuulata linnulaulu, vaadata, kuidas kuum tee tassis aurab. Super.

Meil on maja taga selline nurgake, kuhu paistab täpselt päike peale ja pole üldse tuult. Ja kui hea oli seal istuda. Muidu esialgu päevitamiseks ikkagi veidike jahedavõitu, jope seljas ja kapuuts peas, kuid sellest hoolimata sain põsed natuke roosakaks.Ausalt öeldes jätab mind täiesti külmaks jura selle kohta, kui kahjulik päevitamine ikka on. Loomulikult ei kavatse ma 24/7 päikese käes peesitada, et pärast välja näha nagu grillkana. Päike on hea, D-vitamiin on ju ainult kasulik.

Laupäeval, ja eile ka, lasin jällegi natuke ennast päikesekiirtel soojendada. Hommikul oli kohe näha, et tuleb soe-soe ilm. Juba enne lõunat silkasin aias lühikese särgi väel ringi ja täita kaua aega istusime koos emaga maja taga päikese käes. Noh, tema on muidugi ehtne päikesehoolik, pole suvigi veel hakanud, aga tema on punakaspruun nagu mingi keedetud vähk. Veider, hah.

Unreasonable, but only a little

2010-04-08T11:07:00.000-07:00

Mind valdab...pettumus. Natuke kõiges. Ja natuke ka otseselt mitte milleski. Aga selline vastik tunne on, ikka mingi väike okas, mis torgib. Ma ei ütle, et mitte miski pole hästi ja ma pole rahul. Kuid peaaegu kõik on läinud teistmoodi. Ma ei tea ise ka, mille üle ma virisen. Soe tuba, sõbrad, raha...otseselt ei olegi millestki puudust. Kuid ega alati on nii, et kui on olemas absoluutselt kõik, mida hing tahta võib, siis on ikkagi millestki puudu.
Samas olen pettunud iseendas. Ma korrutan endale päris tihti, et ma ise olen süüdi oma probleemides. Mina ja ainult mina ise. Seotud võib ju teistega olla, kuid keegi teine ei pane mulle pähe neid mõtteid ega sunni mind tundma neid tundeid. Ja ma ei saa ka ise ennast muuta. Kuid miks ma siis ikkagi kipun süüdistama kedagi teist? Ega see ei ole hea asi, see pettumus. Ainult raskemaks teeb kogu eksistentsi. Ma nii väga üritan lasta sellel ennast mitte mõjutada, ma ei näita välja oma tegelikke mõtteid ja arvamusi, sest nii on parem. Oma mõtete ja pettumusega üksinda, nii ei sega kedagi.

2010-04-08T08:34:00.000-07:00

Aah. Ma hakkasin juba tõesti arvama, et seda nädalat ma üle ei ela. Töö, töö, töö ja veelkord töö. Viimased nädalad. Ja selline pinge on peal. Kunstitöö täna polnudki kõige hullem, aga see õppimine. Ma pole kunagi varem hommikul õppinud, kuid täna ei jäänud muud üle. Eile jõudsin koju alles pool 8, ning terve ülejäänud õhtu kirjutasin kunsti põhisuundasid välja. Ning pärast seda - nagu oleksin energiast tühjaks imetud. Keemia viskasin kapinurka, lihtsalt ei suutnud enam. Ja nagu kiuste uni ei tulnud. Muidugi oli oma osa ka 3 tassil kohvil. Veel pool 1 aeg vaatasin kella. Unetus on kohutav asi. Muudki vahid lakke. Mida kauem ma üleval olen, seda rohkem närvi ma lähen. Hommikul oli teki all niii hea soe, tulin üles veidi enne 6. Täitsa pime oli veel. Aga üllatavalt kiiresti läks uni ära. Õppisin siis veel mõisteid, muud üle ei jäänud. Aga juba lõunast saati valutab mul pea, nagu tuumapomm oleks lõhkenud. Silmad kisuvad kinni ja üldse uimane on. See on see, kui piisavalt magada ei saa. Täna ootab mind voodi vist juba kell 9. Ja füüsikast ärme üldse räägi.

2010-04-03T10:02:00.000-07:00

2010-04-01T10:14:00.000-07:00

Ärkasin öösel üles ja nii kogemata vaatasin akna poole. Kardinad on suhteliselt läbipaistvad ja alguses unesegasena ei saanud aru, miks see laternatuli nii suur on. Tegelt oli kuu. Õõh. Ma vihkan täiskuud. Just siis näen ma kõige haigemaid unenägusid ja korraldan muid kahtlaseid asju.

Tänane päev oli just selline mõnusalt kevadine, nagu ma juba pikemat aega olen oodanud. Päike paistis, soe. Isegi lumi on üllatavalt kiiresti ära sulanud, kesklinnas on juba tänavad peaaegu puhtad. Anyway, panin isegi õhukese jope selga, kui kunstikooli läksin. Ja siis mingi hetk avastasin, et olin üleni mustas - alustades sokkidest ja lõpetades kinnastega. Huvitav kokkusattumus. Kuigi ma eelistangi musta juba pikemat aega ja päris mitmel põhjusel. Üks on kindlasti see, et see sobib mulle kõige paremini:D

Eile käisime Liinaga lepparis, jalutasime niisama. Aga veits vara veel, õhtud pole piisavalt soojad. Vähemalt minu jaoks. Suht kiiresti läks pimedaks ka ja lõpuks näpud päris külmetasid. Loomulikult jõudsin astuda ka lumme, kus pool meetrit oli vett all ja suht ketsid lirtsusid:D

Oeh. Homme vaba päev. Ja veame kihla, et kella 9 paiku on klapid lahti?:D

Ja ma veits kardan. Natuke paranoia. Aga kas ka asjatu? Eks seda ole siis näha...

2010-03-30T11:00:00.000-07:00

Mul on üks jube äratuskell. Pole veel kuulnud midagi, mis nii kõvasti tiksuks. Eile üritasin biokat õppida, aga nii jubedalt häiris. Mõni ei tee väljagi sellisest asjast, aga ma ei saa noh. Siis ei jäänudki muud üle, kui toppisin voodi madratsi alla. Aga biokat ikka ei mõistnud piisavalt.

Täna...käisin ma käpuli porilompi. Hmm, saavutus isegi minu kohta. Enne ei saanudki aru, kui käed ees lompi maandusin ja porine vesi näkku lendas. Põlved veits marraskil ja peopesa ka. Kristi naeris kõverasse ennast ja ütles veel, et minuga alati juhtub. Ega ongi. Vähe sellest, et ma blond olen. Loll ka veel ja kogu aeg koperdan igale poole lompidesse ja ukselinkide otsa, või kukun trepist alla ja löön pea duši all vastu seina ära. Aga vot ma olengi selline. No mis teha. Ainult naerda, muud vist üle ei jää.

Tahaks juba jooksmas hakata käima. Tegelikult on juba päris soe, aga õhtud võiksid veel valgemaks ja soojemaks minna. Mõnna. Käin jube paar päeva emale pinda, et ta mulle digikale uued akud ostaks, vanad omadega läbi ja pole digikat nii kaua sahtlist väljagi urgitsenud. Ise mõtlesingi, et kohe, kui akud käes ja laetud, siis lähengi ja olen terve õhtu väljas, nii kaua kuni kannatab veel õhtuhämaruses pildistada.

See kuramuse kunstikooli lõputöö pressib ka peale. Tegelikult on mul valmis ta kaa enam vähem. Aga tööle on nime vaja. Ja kaitsmiseks kõne ka kirjutada. Hmm. Selle pealkirjaga on küll selline asi, et mõtlesin välja kuulutada võistluse parima nime jaoks. Võitja saab..paki komme?:D Mul ei ole lihtsalt mõtteid. Kohutaav.

Ma kardan. Eksameid. Mida vähem päevi jääb koolis käia, seda rohkem see närvilisus hakkab mind närima.

Ja ma nii väga armastan neid hetki, kui ma ei mõtle sellele, kellele ei peaks mõtlema. Aga kui ma mõtlen, et ma polegi juba kaua mõelnud, siis ma ju jällegi mõtlen. Ja ma ei taha mõelda. Tõesti. Vahel tekib küsimus, et kas ma ikka tõesti tahaksin mitte mõelda. Sest kui ma mõtlen, siis ma ju järelikult tahan. Kuid alateadvuses? Mida ma tahan? Kui ma tean, et ma seda ei saa, siis ma ikkagi tahan. Ja mõtlen, et ma ei peaks sellele mõtlema.

Blondiini filosoofia.

2010-03-28T03:21:00.000-07:00

O why do I have to be this way?
Only sorrow and misery.
Nothing else.
And what remains when everything´s gone?
Emptyness.
Always the same.
I don´t wanna feel.
Don´t wanna be anymore.
There´s no pain.
I´m just falling into deeper and deeper into this madness.
Make it stop.

Sõltuvuses sellest laulust.

2010-03-23T23:25:00.000-07:00

Kodus jess. Finally. Neljapäeva hommikul läksin siis rongiga Tallinnasse. Ma tõusin juba mingi kell 6, aga üleval olin juba kella 4-st. Selline veits ärevus vist oli, igatahes klapid olid lahti ja und ei tulnud. Rongisõit oli selline unelemine, kohutavalt külm oli ainult rongis. Vahepeal istusin jope seljas, isegi käpikud käes ja lõdisesin. Ka rongilt maha tulles ei olnud midagi rõõmustavat - lund tuiskas, oli pilves ja külm. Hakkasin sadama poole kõmpima. Panin veel kodus ketsid jalga, et Tallinnas on nagunii tänavad lumest enam vähem puhtad ja värki. Eks ikka. Lumi põlvini ja varbad külmetasid jubedalt, aga terminalis olin mingi poole tunniga, siis jäi üle ainult oodata.Varsti sain laeva ka, polnud varem sõitnud sellega, hästi mõnus oli. Merel oli ikka täiega palju jääd, istusin akna all ja vaatasin, kuidas laev ennast sealt jääkamakatest läbi pressis. Ja mingi 20 mintsa oli veel hilinemist Helsingi sadamasse kaa, jää pärast. Helika tuli mulle vastu. Varsti jõudsime koju ka. Olime just keeramas oma tänavasse, kui vaatan auto aknast välja - isver, millised lumehanged! Ja ma veel arvasin, et Jõgeval on palju lund. Sealsed hanged olid aga poole maja kõrgused ja Helika ütles, et enamus on juba minema viidud. Kohutav, mis lumi ikka. Samal õhtul läksime veel Helsingisse mingisse WareHouse poodi, firmariided, aga mingi 70% odavamad kui poodides. Nooh, leidsin loomulikult palju ilusaid asju, aga nagu ikka, koonerite värk vist, ei raatsinud osta. Odavamad kui poes, kuid ikkagi mu jaoks liiga kallid. Mis teha, ma juba olen selline. Tegelikult ühed saapad olid, madalad, lühikese säärega, sellised tavalised, ja maksid 10euri. Ma juba olin, et ohh, jee, tahan, nii odavad. Aga näed siis - polnud minu numbrit. Õhtul läksin mingi 9 aeg juba magama, nii unekas oli, pikk sõit ka ju ikkagi.Reedel mõtlesin, et saan kaua magada, lapsed koolis ja teised tööl, Sveta oli kodus ainult. Aga nagu kiuste olin juba mingi pool 9 üleval. Enam magama ei jäänud, voodi oli ka nii pehme, et selg hakkas valutama. Suvel magasin ka seal, aga siis ma vist harjusin ära, kuid praegu oli veits piin küll. Suhteliselt külm oli ka toas millegipärast, lapsed olid vist radikaid kruttinud. Aga siis pärastpoole läksime Svetaga Tapiolasse poodidesse kolama. Seal tegelikult ongi ainult 3 normaalset poodi - H&M, Seppälä ja Sokos. Midagi ma ikka leidsin, tühjade kätega ei jäänud. Sokoses olid veel mingid sooduspäevad ja rahvast oli ikka sitaks. Autoga saime koju, ei pidanudki bussiga tagasi minema. Aga jällegi väsinud, ega see šoppamine ka kerge töö pole. Mark käis pinda mulle, et ma temaga Monopoli mängiksin, aga no ei viitsinud. Siis mingi kell 7 aeg õhtul läksime kinno. "Risto Räppääjä´t" vaatasime. Lastekas ja soomekas ka veel. Soomekeelseid supakaid all ei olnud, seega ma midagi eriti aru ei saanud, natukene, kuid point oli selge. Pilt rääkis enda eest. Suht haige film oli tegelt, veits veider klounikas selline. Sisu oli selline, et mingi poiss oli, Risto, ja ta ratas varastati ära. Läksid koos oma õega seda taga otsima. Kõige pullim oli seal laste tädi Elvi, kes nägi välja nagu mingi suur blond kärnkonn, käis ringi panni ja nuiaga. Igatahes ostsime 4-peale 2 hiigelsuurt popkorni ja 2 kokat, Georg hakkas kohe seda kaanima ja tulemus oli poole tunni pärast käes - istub ja niheleb. Pissihäda. Kõige haigem - kinosaali uks oli lukus. Välja ei saanud. Täitsa lõpp. Võtsin ta kaasa ja läksin nurga taha, kokatops oli peaaegu tühi ja ega siis muud üle ei jäänud. Pärast ta küsis: Ega me seda kokakoolat enam ei joo eks?:D Igatahes selle topsi jätsin sinna seina äärde koristajale kingituseks.Laupäev. Kaua magamisest loomulikult midagi jälle välja ei tulnud, kuna lapsed olid kodus, lärmasid nagu tavaliselt. Siis mingi kella 11 paiku otsustasin, et lähen Sellosse bussiga, šoppan segi. Segi läksin küll veits jah. nii palju poode ja mitte midagi erilist osta ei olnud. Üks kindel siht oli - lõpukleit. Ma teadsin, et seal on üks pood, kus on neid palju. Astusin sisse - wow. Nagu lõppilusad. Leidsin kohe ühe ilusa.OoO. Ja vaatan hinda - 249! Ma ise mõtlesin, et segi on läinud nad we? Ma arvatavasti ei osta isegi 100eurist kleiti, nagu mis mõttega, kui ma panen ainult korra teda selga ja siis jääp kappi kopitama. No way in hell. Aga üks valge oli niiii ilus. Mustade lilledega ees. Mulle väga meeldis ja sarnast ma tahaksin ka. Tegin pilti, poemüüjad vahtisid veits kahtlaste nägudega küll, aga suva, tegin paar pilti ära ja siis tõmbasin teise poodi. Saapaid tahtsin kaa tegelikult, aga kõik ilusad ja normaalse hinnaga olid selliste kõrgete kontsadega, millega ma jalad murraks. Ma lihtsalt ei ole kõrgete kontsade inimene. Igatahes kell hakkas juba mingi 5 saama vist, kui päris kõrini sai ja ära hakkasin minema. Ostsin just veel tossud ja vaatasin, et raha otsas kaa. Ja siis väljusin poest ja hakkasin bussiterminaali poole minema, kui järsku torkas pähe - aga mul ei jäänud bussiraha ju! Ma lihtsalt seisin seal keset rahvasumma, suu lahti. Okouuu, mõtlesin. Siis käis klõps peas ja hakkasin vanduma - fakkkkkk, fakkk, fakkkk. Mis ma nüüd teen? Lugesin ruttu sendid kokku ja sain 1. 70 eurot. Ja bussipilet oli 2.50. Ise täiesti meeltesegaduses, mõtlesin ja ragistasin ajusid, mis nüüd teha. No enam piinlikum olla ei saa. Siis mõtlesin, et aga lapsepilet on bussis 1.20, selle ju saaksin. Aga äkki nad ei anna? Ei näe piisavalt tatt välja? Seisin ja ootasin päris kaua, enne kui buss tuli. Läksin sisse ja ütlesin nii tati häälega kui võimalik: Üks lapsepilet, Espoo sisene. Vaatasin veel monitori, et kas ikka on 1.20 ja oli. Huh. Täiesti jobu ikka olen. Õhtul mängisin Margiga Monopoli siis, käis pinda. Aga noh, lõpuks oli ikkagi nii, et mina maksin talle 8 milli, tema mulle 8 milli, ja nii mingi tund aega kjuba, tüütas vaikselt ära. Ja kui ma ütlesin, et aitab küll nüüd, siis solvus ja ütles: Ma ju ütlesin sulle, et me ei jõua seda lõpuni mängida. Alati jääb pooleli. On tüüp:DPühapäeval ei teinud ma mitte midagi. Lösutasin terve päeva teleka ees, kuigi sealt ei tulnud ka absoluutselt mitte midagi. Mingid jurad päev otsa. Õhtul hilja siis hakkasid mingid normaalsed filmid ja kõik kirusid, et miks neid päeval ei võiks näidata.Esmaspäev siis. Selleks ajaks oli täitsa tüdimus peal juba tegelikult. Olin üksinda kodus, täiesti omapead. Siis istusin netis, muidu ei saanud, sest Ott mängis suht päevad otsa pokkerit. Siis ajasin ennast riidesse ja läksin panka, nädalavahetuseti oli kinni, seega sain esmaspäeval minna alles. Käisin Mäc-is ka, sõin burksi üksinda, nii äge:D Kodus vahtisin netis jälle, pärast lõunat käisime Georgil lasteaias järel ja siis läksime mingisse poodi, kaltsukas vist. Mind need eriti ei huvita, siis tšillisime Georgiga niisama, otsisime talle päikeseprille. Leidsin mingid, näitasin ja ütlesin: Vaata, need on ju Bätmäni omad. Ta oli jumala sillas, aga kui koju jõudsime, siis oli juba, et: Need ei sobi mulle ja ma vist ei taha neid enam. Pärast Mark tahtis pannkooke teha, Helika tegi talle taigna valmis ja ise läks sadamasse Sofiale vastu. Mark mingi 2 kooki tegi, pani kolmanda pannile ja siis järsku kadus ära. Ma tegin siis edasi, ise mõtlesin, et äkki ta läks vetsu, ja siis kui vaatama läksin, siis ta vaatas diivanil telekat teises toas. No mida, eks. Ega siis muud üle ei jäänud, kui tegin ise koogid ära, Georg hüppas kõrval, et tema tahab kaa teha. Georg pani veel killu maha. Vaatas mu telefonist pilte, Kristi pilt oli ja küsis: Mis ta nimi on? Mina: Kristi. Sa ju tead teda. Georg: Mmm...aga kes ta on? Mina: Mu sõbranna. Ta siis vaatas mulle otsa, mõtles ja küsis: Kas te musitate ka vä? Ma hakkasin naerma ja ütlesin: eii, ta on ju tüdruk. Ma ei musita tüdrukuid. Georg küsis: Miks? Ja selle peale ma ei osanud talle isegi midagi vastata:D Siis ütles veel pärastpoole: Mina homme lasteaeda ei lähe. Ma küsin: mis jutt see on? Tema: Ma jään homme haigeks, päriselt ka. Üldse oli esmaspäeva õhtu selline mõnus, ootasin juba, et homme saan koju. Sofia käis närvidele, aga see on alati nii. Olingi rõõmus, et pean teda ain ult paar tundi enne magamaminekut taluma.Kuid teisipäeva hommikul. Panin äratuse kella 6ks. Ott ka kõndis seal juba ja veitsa aja pärast vaatan - Sofia riides ja üleval. Nagu midaa?? Miks sa ei maga? Vaja oli üles tulla, kuna mina ju tõusin ka. Isver. Igatahes kella 7 aeg umbes jõudsin sadamsse, et lähen check-in´i piletit tooma - omg, mis järjekord. Poolde saali välja ja juba olid väravad lahti, sai laeva ka. Mõtlesin, et nüüd ma küll mingit normaalset istekohta ei leia. Sain laeva ja ega oligi, diivanid olid täis kõik. Läksin kuskile akna alla ja istusin tugitooli siis. Ladusin oma asjad teiste toolide peale ja lauale, lootsin, et keegi sinna istuda ei taha. Jube ülbe, ma tean. Aga no sorry, ma ei viitsi tõesti mingit soomlaste möla kuulata. Kahtlased on nad veits kõik. Vanad tädikesed kell pool 8 hommikul juba istuvad laevas, õlleklaasid nina all. Kohutav. Mingi aeg käisin tekil, Tallinn paistis juba kaugelt ja mingi mees tuli sinna, soomlane, küsis: Kas Tallinn paistab juba? Ongi, jee. Kõige pullim oli see, et ma ütlesin talle alguses, et ma ei räägi soome keelt (soome keeles) , ja siis ta ikkagi rääkis minuga edasi(soome keeles), ja ütles veel, et me räägime sama keelt siis. Siis küsis, et kas ma elan seal ja mis ma Soomes tegin, käisin tööl või koolis? Ja siis tahtis teada, kus koolis ma käin. Ütlesin, et Jõgeva Gümnaasiumis. Ta küsis: Mis, güm..misse on? Mina: Jõgeva on linn Eestis, gümnaasium on see kool, kus ma käin. Sai ka vist targemaks. Igatahes ta läks kohe varsti ära sisse tagasi ja ütles: See you later! Moi moi! Issand küll:DIgatahes laevast sain välja, päike veits paistis ja läksin kesklinna. Rongini oli peaaegu 4 tundi aega. Käisin Hesburgeris ja istusin seal mingi tund aega, tegin aega parajaks, jõin kohvi ja sõin burksi. Lõpuks viskas ikkagi üle ja läksin ära Baltasse. Istusin seal siis paar tundi, lugesin. Muide sain selle terve Soome-aja jooksul 3 raamatut läbi. Siis kui lõpuks rongini hakkas aeg jõudma, läksin välja ja mida ma näen - pilves ja tuiskab. Mida nagu? Alles paar tundi tagasi oli päike väljas. Aga rongi sain, siis oli seal nii hea soe ja unekas tuli. Koju jõudsin, siis sadas kohe täiega ikka ja jube väsimus oli. Midagi erilist ei teinudki õhtul, kodus niisama hea olla.
Täna on niii hea soe ilm. Päike, mõnus...

2010-03-17T11:38:00.000-07:00

Täna algas minu jaoks vaheaeg.
Ja homme sõidan ära.
Cya. Kunagi tagasi ka loodetavasti;)
Missin :*

Spellbound

2010-03-14T11:15:00.000-07:00

Kahjuks on mul tunne,et laiskus hakkab minust vaikselt võitu saama. Ma ei tea, lihtsalt tundub. Ma tean küll jaa, et eksamid on tulemas ja mida kõike, aga päris kohutav on ikka. Praegu peaksin keemiat õppima. Sest ma tegelikult seda eriti ei oska. Mingi väike lootus on, et õpetajal on homme hea tuju ja töö polegi mingi kirves nagu tavaliselt, kus ma vahin suu lahti ega oska mitte kui midagi peale hakata. Ma vaatan õpikut. See lebab mu kõrval laual. Ja ma ei suuda teda avada ja lugeda. Minu tavaline mõttekäik: Hiljem, aega on küll veel. Pärastpoole. Ja siis on pärastpoole käes. Ja silmad tahavad vägisi kinni vajuda. Ja jääb ta järjekordselt õppimata.

Vene keelega suutsin ennast samuti välja vihastada. Sellepärast ma vanaemaga koduseid töid ei teegi. Alati on mingi jama. Aga ma üldse mõtlen, et mida ma tulevikus peale hakkan, kui vene keelt vaja on? Ütlen siis: Sorry, mu õpetajal oli sügavalt pohhui, kas ma saan selle selgeks või mitte. Sellepärast ta meile midagi ei õpetanudki. No ja mis mul muud üle jääbki?

Tahaks siit juba minema. Neljapäeval õnneks. Ma olen tegelikult nagu kahe vahel - tahaks minna ja samas ei tahaks ka. Alati on nii. Kuid ma saan puhata. Mitte küll nii nagu vaja oleks, kuid juba emotsionaalselt. Mõtted on igal pool mujal, vähemalt mitte seal, kus nad tavaliselt on. Sellepärast šoppamine mulle meeldibki, et ostetud asjad tagavad vähemalt paariks päevaks õnnetunde. Vähemalt sedagi, sest siin kodus ei oota mind mitte miski peale 4 seina ja arvutiekraani, mida ma juba varsti vihkama hakkan.

Ausalt öeldes...mul on vahel lihtsalt tunne, et kõik on nii mõttetu. See on alati nii, et kui oled õnnelik, siis on elu lill, kui kurb, siis tahaks kõik perse saata. Aga ma ei suuda noh. See ei anna mulle midagi. Ainult maseduse, kurbuse ja pisarad. Ja siiski. Mida muud ma oskan loota, kui mitte miski ei lähe kunagi nii, nagu ma tahaks? Aga eks ikka, kõiges olen süüdi ju mina ise, mitte keegi teine. Isegi kui ma väga tahaks, ei saa ma olla keegi teine. Ja ma pean sellega leppima. Ma lepin. Aga ma ei ütle, et see kerge on.

2010-03-14T06:08:00.000-07:00

Ma seisin eile õues. Päike säras helesinises taevas ja vaikselt - vaikselt, hästi aeglaselt langes suuri kohevaid lumehelbeid. See oli nii vapustavalt ilus. Pöörasin näo taeva poole ja päike soojendas mu põski. Mulle üldse meeldib, kui päike paistab ja lund sajab. Mõnus tunne.

See mis toimub akna taga praegu, on kohutav. Tuiskab ja kõik on nii valge. Mitte et see ilus poleks, kuid väljas olla küll ei tahaks. Tulin linnast, siis jope oleks nagu mingi valge suhkruga koos olnud, sellised suured lumetükid, isegi natuke rahe moodi. Ja nagu seda lund veel vähe poleks. Tegelikult peaksid praegu juba linnud hakkama lõnast tagasi lendama, tahan lumikellukesi ja linnulaulu.

Lumerohkuse üle võin ma küll häbitult nuriseda, sest mulle tõesti ei meeldi. Natuke lund on tore, aga see läheb juba üle mõistuse. Asi ei olegi lumes endas, aga suve ja rohelist sooja aega on niigi vähe. Ja praegu on selline tunne, et enne aprilli lõppu me küll veel mullast väljapaistvaid rohuliblesid ei näe. Ja kui see lumehunnik kõik sulama hakkab, siis sumame me arvatavasti kõik vööni sopa sees. Õõh.

Ega ma ei mõista siis hukka neid, kellele see meeldib, kuid igal ühel ju omad eelistused, kellele meeldivad üle pea ulatuvad lumevallid, siis palun väga. Aga sellised "Inimesed, miks te virisete lume üle" laused käivad kohe väga pinda.

Heh, ja nagu kiuste tuli praegu suure tumeda pilve tagant päike välja.

Sõin just ära peaaegu pool melonit. Tunnen ennast nagu õhupall. Ja natuke nostalgiline oli tänane lõunasöök, kuna ema tegi kartuli-tangu putru ja kõrvale praeliha. See kõik meenutas mulle millegipärast maakodu. Oh, kuidas ma seda kohta igatsen. Iga kord, kui sinna jälle satume, siis vaatan kõrge kuuseheki poole ja tallu viiva teeraja poole ja mõtlen, kui hea oleks praegu seal olla. Ja siis rikub mu meeleolu keegi võõras, kes seal nüüd elab. Oh, need mälestused...

2010-03-10T09:35:00.000-08:00

Postituse märksõnaks oleks täna "Nastja." Keegi teine ikka joonistamise tunnis mu tööd põrandale ei loobiks ega mängiks, ma vist ei ütle, millega:D Avalik saladus, kuid siiski. Kohe näha, millest tänapäeval noored siis mõtlevad. Minust me ei räägi, ma juba vanainimene:D
Aga teada ma sain vähemalt seda, et ma pole ainke ebanormaalne, Nastja veel hullem. Nagu ta ise ütles: "Epp, ma arvasin, et sa oled normaalne..." Vääga rikutud, või mis:D Lubasin Nastjast kirjutada, siis tal pärast huvitav lugeda, kuigi ta pigen naerab:D
"Nastja pani lehmasiiid, iiah, iiah, hoo..." (Ma alles nüüd sain pihta, et lehmad ei tee ju seda häält.)

See oli ka ekstra suurepärane, et Virtusesse minnes oli tuul ikka otse vastu ja suht kahtlane oli mööda Aia tänavat ülespoole pressida. Ja veel, mu telefon lendas porilompi. Nüüd krigiseb, nagu liivaterad oleks klapi vahel. Äkki ongi. Feil.

Kui tuult poleks, siis oleks päris soe juba. Plusskraadid ja puha. More sun, please! Kummikud peaks ostma, enne kui uputus tuleb...

Teen logo. Olümpiamängudest. Kiusatus oli Feiljing sinna teha. Kuigi feil tuli ta nagunii:D

Kirjanduse tunnis rääkisime midagi kappidest ja luukeredest. Mul tuli meelde, kuidas Kaili ükspäev kapist välja tuli. Sõna otseses mõttes ikka. Ja minu kapis ei ole luukeresid. Ainult boogeyman.

Olin parajasti vanaema pool, kui see laul raadiost tuli. Polnud nii ammu kuulnud. Nii hea ikka, kuid tekitab masemõtteid.

2010-03-07T11:40:00.000-08:00

Why can´t I stop thinking?

2010-03-07T11:30:00.000-08:00

Most of all, I hate ignorance.
It´s so easy to turn your back and pretend that I´m not here.
Fine. But it still hurts, though.
If only I could take back all the things I said...

2010-03-02T08:18:00.001-08:00

Kui sitt ilm välja arvata, siis täielik lebo ikka praegu. Ma juba olin õnnelik, et jälle midagi õppida pole aga just avastasin, et kunstis jäi neljapäevaks ikka sitaks konspekteerida. Nagu wtf? Kui Karru poleks vihikut küsinud, siis ma poleks arvatavasti vaatama hakanudki, oleksin siiamaani arvanud, et ah, mul on need lk-d tehtud ju.
Katseeksamist siis nii palju, et mõttetu värk. Suht kiiresti tüdinesin ära, mustandit teha ei viitsinud, õpetaja vaatas ka imelikult. Suht 2 tunniga oli enam vähem valmis, aga ära ei tahtnud ka viia nii vara, muidu hakkaks imelik.
Pole ammu tuba koristanud. Ema lõugab. Aga ausalt öeldes nagu jumala pohhui, no mis vahet seal on, kas mu riided on diivanil või põrandal. Ma tavaliselt isegi ei märka seda, et nad seal vedelevad. Üks asi, mida ma üle kõige vhkan, ongi koristamine. Lihtsalt hakkab vastu.

Hans õpetas täna meile oma filosoofiat ehk siis kuidas naisi sebida. Asja juurde käis loomulikult ka demonstratsioon, õnneks mitte meie peal.

Löö uks alati suure pauguga lahti.
Tee ülbe nägu
Kui naine helistab, siis kärata: Oli asja ka vä?
Karju, röögi ja ütle iga lause järel: Tra käi perse!

Vot nii käivad siis asjad tänapäeval:D Põhitõed selged, mis siis viga, eks. Kuigi mind huvitaks rohkem, et kuidas see meestesebimine siis veel käib:D

2010-03-01T11:12:00.000-08:00

I face the dawn of sleepless nights...

Kell on nii vähe. No ei viitsi veel magama minna. Üldse...ei viitsi olla, lugeda ka mitte. Telekat pole ma juba mingi kuu aega vaadanud, kui mitte rohkem. Ja see on päris kahtlane, arvestades seda, kui palju ma varem teleka ees istusin.

Eile vahtisin pool ööd lage. Ma nii vihkan seda. Arvatavasti oli asi täiskuus. Siis toimub alati mingit weird stuffi, kas ärkan keset ööd ja avastan, et naeran millegi mõttetu üle või siis olen enamus ajast üleval, vahin lage.

See faking Selveri parkla ajas mind närvi täna. Tiirutasin nagu mingi jobu selle ümber, parkimiskohta polnud. Lõpuks panin pohhuilt kõrvalpoe ette. Need on need laadapäevad.

Mul ei ole Wordi programmi. Ja ma ei saa seda kuskilt. Ja närvi ajab! Aidake mind.

Shallalaaa...Aga Kiizil on varsti sünnipäev(A)

2010-02-27T11:31:00.000-08:00

Tahaks lihtsalt ära minna. Ükskõik kuhu. Tahan välja siit nelja seina vahelt. Aga kuhugi ei ole ju minna.
Järjekordne tüüpiline nädalavahetus. Mis mul muud teha, kui istuda ja vahtida, nukrutseda. Läheks kuhugi, teeks midagi? Aga raha ei ole. Kõik keerleb alati ümber raha. Ega vanemate rahakott ka siis põhjatu pole, nagu paljud kipuvad arvama.
Ma ei taha enam mõelda. Mida rohkem ma püüan, seda vähem see õnnestub. Aga ma ei saa midagi teha. Mitte midagi. Paluks ainult vaikust. Lülitaks ennast välja. Kõigest.
Ma ei saa muuta seda, mida ma tunnen. Ja mis siis? Nagunii kedagi ei huvita. Mitte neid, keda ma tahaks, et see huvitaks. Ma vajun, pimedusse ja kurbusesse. Tahan sooja. Päikest.
Ma ei jõua enam...Õhk on otsas, ma olen tühi.

I´m sad... But I hate it more when you are sad and I can´t do anything...

Time goes by and it feels like
Im just going out of my mind.
What we had, bring it back now,
cause Im feeling empty inside.